DAY 73-74 Eestlased

DAY 73

Mariil õnnestus hommikul Skype vahendusel lõpuks Kristi tabada ning Taavi tegi senikaua pannkooki. Peale einet läks Marii viimasele kriisikeskuse koolitusele ja Taavi käis eestlastega kaugemal asuvas No Frills'is, mis pakub heade hindadega toidukraami, eelkõige värsket kaupa.

Mariil oli koolituse viimane päev ja lõuna oli maja kulul. See tähendas, et pakuti erinevaid pizzasid. Kuigi Marii oli ekstra saanud lihaarmastaja pizza, siis ei maitsenud see üldse nii hästi kui grillkana oma.

Taavi tegi aega parajaks ning läks eestlastele külla. Tehti kartulisalatit. Ma olin ka juba peaaaegu nii kaugel, et teen ise. Kahjuks ei ole ennast veel kohaliku vorstivalikuga kurssi viinud. Nüüd olen targem. Saab küll midagi doktori-lastevorsti sarnast. Veits jahusem ja kes teab, mis massi seal veel sees on aga salat sai sellest hoolimata väga hea.

Õhtuks oli meid ja teisigi kohalikke eestlasi, kes tahtsid tulla, ühe eestlase juurde, kes saabus meiega samal ajal, külla kutsutud. Osales üle 10ne inimese, kellest käputäis oli uusi nägusid, aga enamusega olime juba varem kohtunud.

Pärast sööki ja muljetamist otsustasime peale pikka arutelu minna tutvuma linna ööeluga. Esmalt suundusime meie korterisse, kuna see on suhteliselt kesklinnas, et inimesed saaksid oma transpordivahenditega midagi ette võtta. Südaöö paiku liikusime välja. Eesti mõistes tavaline, aga kohalikest seadustest tulenevalt pannakase enamus kohti kell 2 kinni, et õhtud ei läheks liiga pikaks. Sattusime ühe klubi otsa, kus sissepääs oli 10CADi inimene st. meesterahvas ja entusastlikumad läksid ees sisse. Pool gruppi kahjuks otsustas mitte järgenda. Ei oska öelda, milles see põhjus oli aga veenmine ei andnud tulemust. Mis seal ikka, kes sees see sees ja nagu ma ütlesin aega oli selleks hetkeks sulgemisi jäänud pisut üle tunni. Klubi välimuse oli pigem euroopalik. Lõpetasime kui saalis tuled põlema pandi.. siin vähemalt ei üritatud ebameeldiva staatilse müra saatel inimesi kiiremini lahkuma sundida. Magama saime kell 4.

DAY 74

Taavi oli lubanud hommikul kell 9 offroadima minna. Vähesest unest hoolimata sai plaan teoks. Algselt pidi teiseks autoks tulema selle eestlase üks vana töökaaslane, aga kui kokkulepitud ajal kedagi polnud uurisime, mis värk on, mille peale saime vastuseks "sorri, järgmine kord".. Normaalne asjaajamine. Varem ei saanud öelda? Mis seal ikka.. olime juba välja tulnud ja otsustasime ikkagi vaatama minna, kuidas olukord on. Kahekesi oleks ikkagi parem, kuna kevad ja vesi ja muda jne aga kui omal mõistus peas, siis saab hakkama, kui väga valedesse kohtadesse ei roni. Igatahes õnnestus meil ühe raja alguses kohtuda ühe grupiga, kellega liitusime - sai vähe julgem. Seekord olid grupis 2x Toyota Tacoma (Hilux), 1x Jeep Wrangler, 1x Dodge RAM ja meie oma FJC'ga, USA kastikad on ikka parajad mölakad küll (suuruse mõttes) a la selle Wrangleri oleks sinna kasti võinud panna. Igatahes oli üks tore bensiinipõletamise üritus V6 mootorid suurusega 3,6-4 liitri ja V8 oma 5,7'ga.. Ja kui sellest veel vähe on siis üks Tacoma vendadest oli märkimisväärse summa (20000CAD) enda auto järeleaitamisse panustanud, mis tähendas mehaanilist ülelaadimist, progetud aju ja 500 hobujõudu, mis laulis läbi "otsetoru" summuti paganama hästi. Edev mees, kade polnud, pedaal oli põrandas ja pill paukus piirajas kui vähegi varianti oli.

Nagu ikka piltidele ei jää tegelikult üldse seda mägede vägevust aga midagi ikka.

Rada lõppes kaljude vahel, kust kevadine suurvesi hakkab mägedest alla tulema. Hetkel veel jääs ja autoga ligipääsetav. Üsna vapustav koht. Ronisime mööda kaljuserva oma 100-200 meetrit edasi pildil nähtavast kohast ja kahe kalju vaheline ala läks järjest kitsamaks. Kahjuks pole rohkem pilte, kuna mägedes levi puudumine ja selle pidev otsimine oli mobiili akule laastavalt mõjunud.

Marii sai rahulikult kella 11ni magada ja siis vanematega Skypes suhelda. Kõne läbi oli õige aeg Taavi offroadi kaasa naise ja lapsega poodidesse minna. Külastasime taas Chinooki. Seal asub ka Targeti pood, mis Kanadas kahjumi tõttu kinni pannakse ning seetõttu suur allahindlus käimas. Seal veetsime 1,5 järgnevat tundi ja saagiga võis rahule jääda.

Pärast shoppamist läheb ikka kõht tühjaks ja sõin oma esimese taco Kanadas - võis väga rahule jääda. Kuna food courti alas on ka karussell, siis sai väike tüdruk sellega sõita ka.

Järgmisena läksime The Body Shopi seal töötavat eestlast tervitama ning jooksime kokku veel ühe eestlasega, kes oli talle kohvi tooma tulnud. Lubasime varsti jälle koos midagi vahvat teha ja meenutasime eilset õhtut.

Viimasena külastasime Superstore'i, et ma lõpuks endale juuksevärvi saaksin, mis on samm lähemal väljakasvu värvimisele. Arutasime ka nende juurde grillima minemise üle, kuid otsustasin enne Taavi arvamuse ära oodata ning kodus eelnevalt puhata. Õnneks oli Taavi sama väsinud kui minna ning eelistas samuti kodust õhtut.

Pikk päev seljataga ning tagasi jõudsime peale 5t. Võtsime Mariiga end kokku ja otsustasime ikkagi ära kokata plaanis olnud mango-karri kana. Ei kahetse, et nii talitasime. Väga maitsev.

Tegime Mariile poesaagiks osutunud lauamängudest mänguõhtu. Nii halvasti ei ole Taavil kunagi Monopolis läinud. Suutis langeda 5x income tax , 3x luxury tax ruudule ning korduvalt chance/community chest ruudule aga kuna need kaardid olid segamata ja millegipärast olid pakki pandud kõik halvad järjest, siis õnnestus Taavil suhteliselt kiiresti end pankrotti ajada.