DAY 52-53 Nädalavahetus?

DAY 52

Hommik algas Marii suureks kurvastuseks (loe: oli endiselt väga väsinud) taaskord 7:30 - Taavit ootas off-road üritus ühe eestlasega.

Sõitsime Cochrene'i (25km loodes) ja kohtusime kolme teiste sama automargi Toyota FJ cruiser austajatega kellega koos asusime teele Ghost knife "RMK"alale, kus olid eraldi rajad ka looduses autoga liikujatele. Enne aga kiire hommikune kohvi ja võileib Tim Hortonist.

Offroadiks ei oleks seda üritust nimetada saanud. Eesti mõistes üsna lahja safari ja pigem rõhuasutusega pilditegemisel

Ilusa päiksepaistelise päeva puhul otsustasime eestlastega õhtul grilli teha. Nimelt on sellel eestlasel rõdul grill. Kanadalane mitte omaselt gaasi vaid söe oma. Võtsime poest sea välisfileed ning keerasime Sweet baby ray barbecue kastmega kokku ning tulemus sai väga hea.

Marii veetis hommiku Internetis ringi vaadates ja sarju vaadates. Kell 11 astus uksest välja - esimene eesmärk käia raamatukogus ning seejärel tööteele jäävast Marlborough kaubakeskuses ringi vaadata. Väljas säras päike ning jalutada oli mõnus. Lähenesin oma esimesele sihtpunktile teise nurga alt, nii et avastasin mälestusmärgi, mis on püstitatud 5 naise auks, kes võitlesid naiste (valismis)õiguste eest. Silma jäi fakt ajaloost - kuni umbes 1870. aastani defineeriti inimene mehena ning seetõttu leiti, et naistel pole kohta võimu juures.

Raamatukogust üle tee asub Olümpia park, kus saab uisutada ja kust võib leida Calgarys toimunud olümpiamängude võitjate nimed. Lõpuks otsisin ka mina Allan Levandi nime ülesse.

Raamatukogust võtsin 3 filmi, millest hiljem selgus, et ainult ühte sai vaadata tööl - seegi oli ainult 12-minutiline. Kaugelt vaadates tundus, et filmivalik on lai, kuid tegelikkus oli kahjuks teine.

Edasi liikusin rongiga Marlborough ostukeskusesse. Tee peal saime "imetleda" suurt tossupilve ning ka leeke, mis lahvatasid pärast pildi tegemist.

Kõigepealt uurisin Sears'i valikut, kuna polnud sinna varem sisse astunud. Mina pole seni siinsetest suurusnumbritest ja riide lõigetest aru saanud. Leidsin proovimiseks endale kolm kampsunit - kõik nägid mu seljas välja nagu kotid ja olid suured. Suurused olid S ja XS, mis Eestis sobivad hästi või XSi puhul jääb väikseks. Nii et need jäid ostmata. Järgmine pood, kuhu sisse astusin, ahvatles suure allahindlusega - sealt sain päeva ainukese riideostu 3,5 CADi eest t-särgi. Vähemalt midagi!

Antud ostukeskuse juurde kuulub ka Walmart ning kuna meie toidukraam oli otsa saamas, läksin seda uudistama. Toidukraami oli seal vähe, võrreldes riide-ja pudukaubaga. Leidsin aga apelsine, jääsalati, jogurti, kohvikoore, moosi ja juustu - kokku 19 CADi.
Hiljem muidugi kahetsesin, kuna pidin kõigepealt töö juurde kotid tassima ja seejärel koju. Vahepeal mõtlesin ka Paul Mitchelli shampooni ja palsami komplekti ostmisele (liitrised pudelid, hinnaks ainult 34 CADi), kuid õnneks jätsin seekord vahele - neid küll koju ei oleks jõudnud enam tassida.

Enne rongile suundumist, et tööle minna, käisin läbi veel "food courtist" ja proovisin seekord wokirooga - nuudlid krevetivokiga.

Õhtusöögiks võtsin tööle kaasa Superstore sushi - etteruttavalt võin öelda, et oli ülimaitsev! Võiksin vist sushit süüa igapäevaselt (või siis toorest punast kala sojakastmega).

Töö juurde jõudes selgus, et veel üks klient on kodukülastusele minemas, nii et lõppkokkuvõttes jäi majja ainult üks klient. Lisaks tutvusin uue mustanahalise immigrandiga, kes siin elanud 4 aastat - lõpetas just ülikooli ning teeb oma unistuste tööd kesklinnas. Uuris ka minu kohta ning sain pikalt ja laialt Eestist rääkida (ütlen ausalt, et sattusin veidi hoogu - nii hea on oma kodumaast rääkida ja väike koduigatsus ja ka peal). Lõpetuseks andis oma visiitkaardi, et saaks Taaviga lõunatama minna - nimelt tunneb paljusid õliinimesi ning siis saaks nad omavahel tuttavaks teha. Inimesed on nii abivalmid ikka!

Temaga käisime jalutamas ja pargis, mille tulemusena saime kõik suhteliselt märjaks. Oli ju paar päeva tagasi alles paks lumekiht maas ja nüüd oli see kõik kahe päevaga kiirelt ära sulanud ning ilmselgelt ei suutnud maapind seda kõike korraga vastu võtta.  Ülejäänud õhtu möödus põhimõtteliselt televiisori ees erinevaid sarju vaadates. Nägin peaaegu lõpuni ka filmi "Mehed mustas" esimese osa. Väga rahulik ja mõnus.

Tööaeg oli seekord 15-23. See tähendab, et see nädal sai kokku tööd tehtud 51 tundi! Pole siis ime, et laupäeva lõpuks päris masendunud olin ja Taavi mu hädaldamist pidi taluma. Enam nii palju lisatunde ühe nädalaga ei tee!

Koju sõites ootas rongi peal hoopis teistsugune seltskond kui harjunud - laupäevale kohaselt olid inimesed lõbusas (loe: joogises) tujus ja lällasid ringi. Kanadalaste sõbralikkust arvestades proovisin end võimalikult väikseks ja märkamatuks teha, et keegi juttu tegema ei tuleks. Koju jõudsin südaööks ning sain norskavale Taavile kaissu pugeda.

DAY 53

Taaskord ei täitunud Marii soov nautida pikka hommikuund - Taavi läks kella 8ks tööle ning seetõttu pidi juba 7:30 liikuma hakkama. Täpsustuseks tuleb öelda, et kanadas mindi juba üle suveajale ehk äratus oli niiöelda veel varasem.

Messikeskuse parklas kohtusin teisipäeval nähtud inimest kes juhatas mind Nissani väljapaneku juurde mille üles seadistamiga tuli tegelema hakata. Kastidest asjad välja ning vaikselt sättima. Vahepeal paitas kõrva saali sisenevate autode mootoriheli.

Lõuna ajal jalutasin saalis ringi ning vaatasin mida juba näidatakse. Mõned kaadrid.

Üks minu üles seatud poksi väljapanekutest uus (2015 lõpus /USAS/ müügile tulev) Nissan Titan XD platinum. Igavesti suur jurakas 5 liitrise V8 Cummin'si diisli ja nahatatud ning väärispuiduga ehitud interjööriga

Päev lõppes pool 6 - pea 10ne tunnine tööpäev.

Kuigi Taavi proovis olla võimalikult vaikselt ja ei kasutanud laetuld, oli äratuskell juba oma töö teinud ning päev võis ka Marii jaoks alata. Kõigepealt vaatas Marii televiisorist Criminal mindsi ning tegi samal ajal päevaks plaane ja surfas internetis. Lõpuks valmis selline tegevuste nimekiri.

Kella 9st sai end püsti aetud ning kõigepealt pesu pesema pandud. Seejärel hakkasin koristama - kulus 2 tundi ja kui arvestada meie korteri suurust, siis võin öelda, et olin põhjalik. Emme oleks igatahes rahule jäänud. 

Koristatud, pesu pestud, kuivatatud ja kokku volditud käisin pesemas ning seejärel suundusin taas raamatukogu poole. Seekord eesärgiga ilukirjandust laenutada ja printida. Tee sinna oli päris huvitav (ja päikseline ja soe!). Kõigepealt nägin silla all kiirabid - üritati ära väsinud joogist meesterahvast püsti saada. Minu möödumise aja jooksul igatahes ei liikunud varvaski. Seejärel ootas sarnane situatsioon rongipeatuses - seekord oli aga meesterahvas adekvaatsem ja politseinikele tuttav.

Ramatukogust võtsin põnevusromaane ja sain hea soovituse trepist alla minnes:

Printisin välja pabereid, mida täita plaanin ja selle jaoks oli ilmselgelt vaja värvilisi pliiatseid - suund Dollaramasse! Lisaks pliiatsitele ostsin kätepaberit ja kiirköitja. Oleksin tahtnud augustajat ka osta, aga oli ainult ühe augu tegija…

Ilm oli väga ilus ja päikseline ning seetõttu mõtlesin, et oleks tore kuskil pargis istuda. Ja miks mitte mingi mõnusa jahutava joogiga. Suundusin Tim Hortonisse, kust kahjuks lahkusin müüja vea tõttu kuuma joogiga ja juustu croissantiga (viimane oli juba minu viga). Pargis oli igatahes väga hea istuda ja päikest nautida - loodan, et midagi jäi külge ka.

Pärast pargis lõõgastumist astusin veel läbi tee peale jäävast raamatupoest, kus toimus parasjagu naistepäeva puhul mingi üritus. Calgarlaste jaoks tuntud ja tähtsad naised pidasid kõnesid, mis ülejäänuid pani naerma, aga mina küll aru ei saanud, kus nali oli.

Seetõttu läksin kiirelt välja tagasi ning kogemata jäi tee peale Lindti pood. Minu suureks rõõmuks oli seal aga kogu kaup -30%! Ilmselgelt pidin midagi ostma…

Ostud koju viidud, suundusin teistpidi välja, kuna tahtsin Co-op'i toidukraami ostma minna. Reklaamib ennast kui värske toidukraami pakkuja, mis minu jaoks kõlab väga kutsuvalt. 

Üldiselt võis igatahes poeskäiguga rahule jääda - värsket kraami oli küllaga, erinevad lihad olid soodsa hinnaga ning poe välimus oli ka ilus.

Juustulett oli ka umbes sama suur kui Lõunakeskuse Rimis, mis on siin haruldus. Kahjuks olid hinnad ka nii krõbedad, et ei raatsinud osta. Lisaks oli kõrval kohe ka alkoholipood ning ilmselgelt pidin sealt läbi astuma. Hoolimata sellest, et mul oli juba kaks rasket toidukotti ja wc-paberi pakk kaenla all. Kahetsema muidugi ei pidanud - sain siidrit, mida Kadri kunagi soovitas ning kaks pudelit punast veini (sobib ju hästi punase kala kõrvale). Lisaks leidsin huvitava nimega veinid, mis kindlasti psühholoogidele huvi pakuksid. Mina veel osta ei raatsinud.

Koju tagasi jalutades muidugi enam nii õnnelik ei olnud, kuna käed tahtsid otsast kukkuda. Õnneks oli koju ainult umbes pool kilomeetrit, nii et jäin ellu.

Õhtusöögiks tegin Taavi tahetud tatraputru ja kotlete, endale olin aga ostnud kalapulki.