Marii käis 9-16ni koolitusel. Lõunapausiks tuli aga pooleks tunniks koju magama. Pärast koolitust nautis mõnusat vahust vanni siidri ja raamatuga.
Taavi suhtles päeval kodustega ning koristas elamise ära. Õhtul oli plaanis kahe teise eesti paariga minna ühte kantribaari nimega Ranchman. Mehaaniline pull, line-tants ja kauboisaapad ja-mütsid. Kahjuks oli ühel paaril lapsehoidja leidmisega raskusi ning otsustasime nende juures niisama ühe istumise teha.
DAY 67
Marii sai hommikul lõpuks oma perega suhelda! Päris pikk vahe tuli seekord sisse ja niii hea oli taas kõiki näha ja kuulda.
Kella 2 kaheks olid meil piletid jäähokile. Marii sai Distressikeskusest sooduskupongi, millega sai ühe pileti osta 13 CADi eest. Põhiliiga mängude piletid jäävad vahemikku 50-200CAD. Tegemist oli hooaja viimase mänguga noorte (17-20 aastased) liigas WHL. Alguses veeretati välja punane vaip ja jagati auhindu. Mäng ise oli pisut loid, kuna kohad olid juba jagatud ja liialt ei pingutatud aga kui mõni värvav juba löödi, läks asi veidi tõsisemaks. Samas kogemuse sai ikkagi, kuna jäähall mahutab ~20000 pealtvaatajat (täituvus oli silma järgi 70%) ja noored fännid elasid omadele kõvasti kaasa.
Viimased 30 sekundit. Omad võitsid 3-2. Parem pilt mängu vaatama tulnud rahvahulgast. Esimesed pildid olid tehtud 15 minutit enne ürituse algust.
Nagu ikka siin maal on kombeks, jäetakse asjad lõpuks sinna, kuhu kukuvad ja küll keegi need ära koristab.
Pärast mängu läksime 17ndale avenüü pubisse "Ship & Anchor", kus Taavi sõi teist päeva järjest fish ja chipse ning Marii 6oz veiselihatüki ehk steak saladi. Sööki enam nautima ei läheks.
Koha sisekujundus ja ka ettekandjad olid omavahel vastavuses. Üks meessoost teenindaja nägi näiteks välja nagu oleks just voodist ärganud ning naisteenindaja pluusi ei saanud väga kehakatteks nimetada, kuna jättis rohkem nahka paljaks kui kattis.
No comments:
Post a Comment