Marii tööpäeva eesmärgiks oli saada muidu kodus istuv klient kinno, sest ta armastab filme. Esimene katse ebaõnnestus, kuna keegi ei olnud vajalikke dokumente õigesse kohta pannud, nii et pidin kuidagi kliendi tellitud taksost välja saama. See ei olnud aga lihtne ning muidu suhteliselt vaikne ja rahulik klient väljendas oma vastumeelsust väga selgelt, öeldes kõva häälega mitmel korral "never", kui palusin taksost välja tulla. Õnneks oli mul kaasas lõunasöök ning sain ta sellega majja tagasi meelitada.
Õnneks tuli pärast sööki meelde otsida läbi kõik kliendi jopede taskud ning ühes neist oli ka vajalik dokument. Kutsusin uuesti takso ja sõit kino poole võis alata. Läksime vaatama kogupere filmi "Paddington". Kui kliendi snäki valimine läks kiirelt, siis mina kulutasin sellele vähemalt 10 minutit ning lõpuks võtsin lihtsalt friikartulid ja coca-cola, mis maksis pea 9 daala. Film ise oli aga väga naljakas, nii et ma sain kõva häälega naerda. Klient vaatas mitmel korral mind väga lõbustatud näoga. Õnneks teisi filmivaatajaid ei olnud peale meie. Pärast filmi lõppu ja kõigi subtriitide ära vaatamist, oli õnneks klient nõus kohe koju minema - eelviimane kord soovis ta sama filmi veel kaks korda vaadata. Siiski jõudsime koju väikesege hilinemisega, kuid õnnelik klient oli seda väärt.
Taavi tööpäev oli nagu ikka. Tundub, et sobilikud töövõtted on omandatud. Eks homme ole näha, kuna reedel on rahvast kõvasti rohkem. Ilmad on meil mõnusalt kevadised (päeval 16-18 'C kraadi sooja ning öösel jääb ka plussi poole peale). Tagasiteel koju astusin läbi ühest kohvikust "Brülee", mis pakkus ilusaid ja värskeid koogikesi. Seoses järjekordse 12'nda kuupäevaga haarasin kaasa kolmekihilise šokolaadikoogi ja sidruni tarte tatini. Õhtusöögiks forell koos salatiga ning kook ja kohvi. Väga maitsev.
Pärast õhtusööki lippas Marii jälle koolitusele - seekord küll veidi mõruda maiguga, kuna oleks hea meelega pigem Taaviga õhtu veetnud. Koolitus oli siiki seda väärt, kuna pool ajast kulus rollimängule. Ehk mina sain esmalt harjutada kõnele vastamist (sain väga hästi hakkama) ning seejärel ise helistajat mängida. Lõpetuseks saime maiuspala - vabatahtlik, kes on seda tööd juba 20+ aastat teinud, tegi meile näidisvestluse (nö juhtumi saime ise välja mõelda). Sai igatahes imehästi hakkama ja õppisin teda vaadeldes päris palju.
Koju jõudes vaatasime hea une saavutamiseks "Criminal mindsi" - päris põnev osa oli seekord.
DAY 58
Reede hommik algas Mariil Skype vestlusega vanematega. Kuna meil siin keerati kella edasi ja teil veel mitte, siis arvestasin, et ajavahe on 10 tundi - tuli välja, et on hoopis 8 tundi. Igatahes oli siiski mõnus üle pika aja jälle vanemaid näha ja silmast-silma tegemistest rääkida.
Marii lootis reedel rahuliku tööpäeva, aga kahjuks päris nii ei läinud. Nimelt ei olnud seekord tööl tavapärane meeskond ning asendajad polnud just kõige töökamad. Enamuse ajast jõid kohvi või sõid. Minu suureks üllatuseks ei olnud nad minu tööle jõudmise ajaks ka kliente ülesse äratanud ning läks päris kiireks, et õigel ajal välja saada. Nimelt ootas taas trummitund. Seekord läks suhteliselt sarnaselt varasemale - üks istus ukse ette matile ning keeldus liikumast ning teine jooksis aeg-ajalt niisama ringi. Viimane vähemalt nautis poole ajast tundi ennast ka.
Koju tagasi jõudes oli lõunaaeg ning pärast soovisin ühe kliendi Wendysse viia. Vähike omakasu oli ka mängus - nimelt ei ole ma sinna veel jõudnud. Kahjuks seekord klienti välja meelitada ei õnnestunud. Selle asemel vaatasime hoopis ta fotoalbumit ja kirjutasime sõnu.
Taavi reedene tööpäev osutuski väga klientide rohkeks, aga õnneks tuli kõigega toime ning sai isegi kiita. Eesmärk on töötasapind, kuhu kelnerid kasutatud nõud toovad, võimalikult hästi ära organiseerida - igale asjale oma koht ja iga asi omal kohal... ju tootmiskeskkonnas töötamisest on midagi kasu ka olnud. Organiseeritud kaos näeb parem (hoomatavam) välja kui suvaline segadus.
Ilm on jällegi võrratult ilus ja sedapuhku läksime välja jalutama. Esmalt võtsime suuna nädala algusest tuttavate treppideni ja ülesse ning siis tulime jõekallast mööda koju tagasi. Väga mõnus ja silmailu pakkuv jalutuskäik.
Koju jõudnud läks veidi kiireks, kuna Marii pidi 18:45 Distressikeskuses varjutamas olema. Kiire dušš samal ajal kui Taavi süüa valmistas ning veel kiirem söök ning Marii taas uksest väljas oligi.
Varjutatavaks osutus umbes 30ne naisterahvas Anna, kes on Distressi keskuses vabatahtlik olnud alates augustist. Vahetus kestis 23ni ning selle aja jooksul võtsime vastu kaheksa kõnet, millest kaks olid suitsiidiohuga ning ülejäänud soovisid lihtsalt kellegagi suhelda. Ja üks vajas infot, mida teha, kui autol bensiin otsa on saanud. Igatahes oli väga põnev, sain palju targemaks süsteemi enda kohta ning ootan juba väga, et saaks ise ka alustada!
No comments:
Post a Comment