Esmaspäevane tööpäev möödus Mariil kiirelt, kuna kuue tunni asemel oli ainult viis. Tööpäev algas jalutuskäiguga kahte parki, kus sai kividega mängida. Pärastlõunal ei jõudnudki õieti midagi teha, kui kell oli juba 14 ja sai koju. Kodus ootas Taavi hakklihakastmega, mida me kumbki polnud ammu söönud. Oli väga maitsev.
DAY 41
Hommikul tervitas aknast särav päike ning +5 soojakraadi. Päev mööduski Marii jaoks päiksesäras, millele aitas tõenäoliselt kaasa hommikune vestlus emme, Liisa, Ardi ja Pambuga. Tööpäev möödus Mariil igati asjalikult - sai ühe kliendiga pesu pesta, sahvrit organiseerida, snäkipakikesi teha ning laulu- ja tantsupeo videosid vaadata. Viisin tööle ka eesti komme ja rääkisin, et meil täna iseseisvuspäev. Uhkesega kandsin rinnas ka Eesti lipumärki.
Taavi käis ühes iiri pubis vestlusel kuhu ta kunagi oli oma resumee saatnud. Intervjueeria üllatuseks oli minu kui kandidaadi näol tegemist meesterahvaga aga eks eesti nimede sugu olegi välismaalastel keeruline arvata. Igatahes oli ta minu lihtsa töö resumee ära kaotanud ja mul õnnestus rääkida nii nagu asi on. Seoses mu eesti päritoluga tuli jutuks, et ta läheb aprilli kuus oma stocholmis õppivale pojale külla ja siis võtavad ette kruiisi Peterburgi ning külastavad selle käigus ka Tallinnat. Näidati ka kööki ja seal olevaid erinevaid positsioone. Tipptunnil asjatavad seal üksteise kõrval 8 inimest.. üsna kitsas. Antud positsiooni juurde oleks kevade poole kuulunud ka baarmeni abiliseks olemine. Eeludsel, et iseloom ja töökus sobib. Lubati ühendust võtta ja seekord seda ka tehti. Sain vastuseks, et minust ollakse huvitatud aga kuna hetkel on 2 teise praegu töötaja viisaga mingid küsimused, siis võtame nädalaks kaheks aja maha ja räägime uuesti kui midagi selgineb. Elame näeme.
Kella neljaks oli meil oodata külalist, mistõttu oli Taavi valmis teinud mõnusa snäkivaagna koos dipikastmega ning minu üllatuseks ka sibulasupi koos soojade juustusaiadega. Algselt olime planeerinud küll kiluvõileibu, kuid kahjuks oli kilu pärast pikka teekonda oma värskuse kaotanud.
Külaliseks oli järjekordne eestlane, keda tundsime nii tema blogi kaudu kui ka Mareni kirjelduse (loe: suure kiidulaulu) põhjal, kes varasematele eestlaste üritustele pole jõudnud ajanappuse tõttu. Nimelt töötab ta kesklinnas, kuid elab tunniajase sõidu kaugusel NW. Sobivalt oli tal aga vaba päev just Eesti Vabariigi aastapäeval ja hea meelega tuli ta meile külla. Lobisesime Kanadast ja Eestist ning vaatasime ka pingiviinide paraadi. Märtsist alates kolib ta kesklinna ning siis hakkame temaga loodetavasti rohkem kohtuma.
Pärast külalise lahkumist vaatasime ära ka presidendi kõne ja EV aastapäeva kontserti, mis kahjuks ootustele ei vastanud. Marii loodab endiselt, et tuleb taas mõni aastapäeva kontsert, mis sarnaneb sellele, kui Chalice laulis laulu "Minu inimesed".
Lisaks mängisime Taaviga ühe Rummy mängu samal ajal eestikeelseid laule kuulates ning Marii lõpetas õhtu isamaaliste lauludega. Marii täitis ka oma kodaniku kohust ja e-hääletas - Taavil see juba ammu tehtud! Oli päris patriootlik päev.
DAY 42
Seekord algas tööpäev prilliotsingutega. Nimelt olime me eelmisel päeval unustanud ühele kliendile prillid ette panna, kuigi muidu kannab ta neid kogu aeg. Ning kui õhtune vahetus selle avastas ei suutnud nad neid ülesse leida. Seda ei suutnud teha ka teised kaks mu töökaaslast, kes alustasid kaks tundi enne mind. Õnneks mul see õnnestus - leidsin need sealt, kus nad tavaliseltki on, lihtsalt prillilapi alt..
Ülejäänud tööpäevaks oli planeeritud linnaskäik. Nimelt oli ühel kliendil vaja märtsi transpordikaarti ja kuna see klient on igati koostööaldis, siis võis loota, et saab temaga rahulikult linnas käidud. Kõigepealt pidin ta muidugi ülesse äratama, sest täna oli ta jälle keldrikorruse tuppa magama läinud. Õnneks lõunasöögikoti näitamine ajas silmapilkselt püsti.
Olin arvestanud, et pärast kümmet jääb ctrainis inimeste arv vähemaks, kuid see kahjuks nii ei olnud. Minnes mina istuma ei saanudki. Klient igatahes naeris kõva häälega terve tee kesklinna - ta oli väga õnnelik, et midagi uut ja põnevat toimub.
Esimese asjana läksime ühistranspordi piletit ostma, mille tema saab soodushinnaga - 44 CAD'i eest. Mina ostsin enda oma ikka 99 CADi eest. Taavi pärast ütles, et oleks võinud tema ID-kaardiga kaks korda ostmas käia ja oleksin ka ehk soodsamalt saanud.
Edasi liikusime ostukeskuse botaanikaaeda lõunat sööma. Enne aga ostsin kliendile veepudeli ja ise tahtsin mäkist jäätisekokteili. Viimast ma ei saanud, kuna ei tulnud võlusõna "shake" meelde ja seetõttu sain hoopis McSundae šokolaadikastmega - võis siiski rahule jääda. Seejärel liikusime neljandale korrusele, kus ootas meid linnasisene oaas - rohelus, taimed, tiigid kuldkaladega ja mõnus taustal klaverimuusika. Koht, kus kesklinna "kontorirotid" oma lõunapausi veedavad - veab neil!
Lõuna söödud mõtlesin, et mis me koju tagasi ikka nii vara läheme ning suundusime hoopis kesklinna raamatukokku. Klient oli ka mu otsusega rahul ning ühe raamatu asemel lugesime läbi hoopis kolm. Tööle tagasi jõudsime 13:45, nii et tööpäeva lõpuni oli jäänud tund ja veidi peale. Super!
Taavile helistati ühest söögikohast kus ta neljapäeval kohal käis ja juhataja rääkis. Koka kohta tookord ei pakutud kogemuse puudumise tõttu aga küsiti mida arvaksin nõudepesija kohast. Vastasin tookord, et pigem ei paku see huvi aga täna helistasti ja just seda pakuti. Tööaeg oleks 10-14 ja E-R mõtlesin, et mis seal ikka lähen vaatan millega tegu. Annab võimaluse edasipidi öelda, et on olemas analoogses asutuses töötamise kogemus olemas ja areneda ettevõtte siseselt. Rahalises mõttes eks ta miinimum ole aga ega algaja kokk rohkem ei saa aga tal oleks "vastutus" suurem ja kindlasti ka põnevamad tööülesanded. Väikene lisateenistus ikkagi ning jääb endale piisavalt vaba aega. Asukoht on ka soodsa 1km jalutuskäigu kaugusel. Kohalikud load ära teen, siis vaatan midagi sealtpoolt juurde. Seniks kuni midagi erialast ei leia.
Koju jõudes ootas taaskord kokanduslik üllatus - Taavi oli teinud lihapirukaid ja kaneelirulle! Maitsesid nagu vanaema tehtud!
