DAY 63-65 Töönädal

DAY 63

Taavi suutis seekord juba varem ärgata -  ju sai unevõlg tasa magatud. Tööjuures ei midagi erilist. Pärastlõunal otsustas vaadata tööpakkumisi väljaspoole Alberta provintsi, kuna siinsed lood nafta ja gaasiga on üsna hapud ja erialase töö leidmine on raskendatud. Otsustasin vaadata Saskatchewan ja Manitoba provitsi, mis on järgmised 2 provitsi Albertast ida pool. Tegemist on pigem põllumajanduse, kaevanduse, metsanduse ja tootmisega tegelevate kohtadega, mis on üsna hõredasti asustatud. Näiteks Saskatchewan provintsis on kokku samapalju elanikke, kui siinses Calgary linnas  - 1,2 miljonit. Ning kahes kõige suuremas linnas elab 200000 elanikku. Manitoba provitsis on samuti 1,2 miljonit elanikku, kellest pealinnas, Winnipeg'is elab 600000.

Mariid ootas ees viis tundi pikem tööpäev - 9-20. Seetõttu sai asja rahulikumalt võtta. Tegelesin kliendiga, kellel on ühelt tegevuselt teisele liikumisega probleemid, nii et sobis hästi. Eesmärgiks oli ta vanni saada ning võib-olla Tim Hortonis käia. Esimese tegevuse peale kulus ainult 2,5 tundi. Tim Hortonisse minekuks tuli kõigepealt 3 tundi veenmistööd teha ning seejärel sain 4,5h Tim Hortonis endas olla planeeritud 1,5h asemel. Lõpuks olin veidi frustreeritud tõesti. Vähemalt said aga eesmärgid täidetud!

DAY 64

Taavit ootas tööjuures järgmise nädala töögraafik, kus oli mõndadele päevadele märgitud varasem alustamine köögis. Pole paha. Kahe nädalaga suutsin end näidata positiivsest küljest. Pärastlõunal kirju lugedes leidsin vastuse ühelt kanditeeritud tööpakkumiselt, kus sooviti mu kohta lisainformatsiooni ja paluti täita küsimustik. Ma ei ütle, et siit nüüd midagi tuleb, aga tore oli vahelduseks saada vastust inimeselt ja veel enam, kui see ei olnud ainult 2 rida: "Tänan, oleme teie avalduse kätte saanud".

Mariid ootas tööle minemise asemel hoopis esmaabikoolitus - seekord siis kahepäevane. Kooltisu asus mõnusalt 45-minutilise jalutuskäigu kaugusel - täpselt paras hommikuks. Läbiviijaid oli seekord kaks ning rohkem oli loba kui tegevust. Samas oli siiski ka uut informatsiooni ning palju toodi elulisi näiteid.

Pärast lõunasööki käisin ka ümbrist avastamas ehk siis kõndisin mäest ülesse, mis täis kõhuga väga hea ei tundunud. Vaated olid ilusad samas.

Pärast esmaabikoolitust ootas Mariid Distressikeskuse väljaõppe, kuhu tuli kahjuks otse koolituselt minna. Seetõttu pidin aga endale tee pealt ka midagi süüa haarama. Õnneks jäi tee peale Safeway, kus olid vaarikad sooduspakkumisel ning lisaks ostsin India pähklit.

Pärast koolitust tuli mõte uuesti Safewaysse minna, et Taavile üllatust teha. Nimelt olid ka pamplid soodushinnaga. Pamplid aga seostuvad Eesti, suve ja Pangodiga..

DAY 65

Mariid ootas taas esmaabikoolitus, mille tarbeks sai hommikul salat valmis tehtud ning hommikusöögiks eilseid pampleid nautida.

Muidu oli suhteliselt sündmustevaene koolituspäev. Aa koolituse läbimiseks pidi täitma testi - konksuks oli see, et testi sai täita terve koolituse väitel. Päris raske, kui saab kõiki materjale kasutada ja täita samal ajal, kui koolitaja vastustele vihjab.

Taavil oli oodata kiiret reedest tööpäeva või vähemalt nii ta arvas. Kuigi serveeritud lõunate hulk on kaks korda suurem, kui teistel tööpäevadel, jäädes minu arvutuste kohaselt kuhugi 200 kanti, ei osutunud see enam suuremaks väljakutseks. Hommikupoole kutsus peakokk ülejäänud köögipersonali minu alasse ja palus edasipidi mu tööd lihtsamaks teha.. st mitte lihtsalt visata asjad mu töötasapinnale vaid sorteerida ja asetada ühesugused esemed kokku ning eemaldada kleepsud (märgitakse peale sisu ja realiseerimisaeg). See teeks mu päeva umbes pool tundi kiiremaks.

Täna oli "esimene" palgapäev - sain oma esimese tšeki. Küsimuse peale, et see on mu esimene, mis ma nüüd teen sellega öeldi, et mine tähista. Ma ütles, et miks mitte ja miks mitte ka siin, mille peale öeldi, et tubli poiss, mine võta maja kulul üks õlu. Ei lasknud seda endale 2 korda öelda. Otsustasin lisaks sellele proovida ära ka ühe maja magustoitutest "shokolaadi pott", mis tähendab äärtest krõbedat seest vedelat shokolaadikooki vaniljejäätisega. Maitses koos tasuta kohviga päris hästi.

Õhtul ootas mind kirjakastis teine - automessi kokku/lahti panemise eest kirjutatud tšekk. Pangad olid selleks hetkeks juba kinni ning see andis võimaluse ära proovida siinse sissemakse automaadi. Võtad ümbriku, paned tseki ümbrikusse, paned ümbriku masinasse ning toksid klahvistikul vastava summa. Tšekil olevast summast kasutada saadava osa suurus sõltub su limiitidest.. kahjuks ei saa miljonit kirjutada ja kohe välja võtta.

Õhtusöögiks tegi Taavi imehead pannirooga kartulist, peekonist, seentest ja spinatist.

Selle peale mõtles Marii ära kasutada riccotta kohupiima, mille konsistents kohe üldse ei sobinud niisama söömiseks. Tuli täitsa hea kohupiimakook!

Õhtuks leppis Taavi ühe eestlasega kokku ühe sõidutunni. Oleks aeg load ära teha. Hea on, et seda tegin, kuna eksamilt oleks sedasi sõites 4 korda läbi kukkunud. Ei midagi eluohtlikku ega ebatavalist, aga poleks päris eksamimaterjal. Näiteks kiiruse ületamine, kuna pole harjunud vaatama valgel taustal musta kirjaga märke. Stoppmärke on siin päris palju ning nende taga mitte täieliku peatumiseni jõudmist peetakse automaatselt läbikukkumiseks. Lisaks on kuskil mingid jalakäijad, kelle arvates on nemad kuningad ja üldjuhul vaatamata teele astudes nad ka auto alla ei jää, kuna autojuhid arvestavad sellega. (Marii on sellega väga ära harjunud ning käitub juba päris kanada jalakäijana) Kaks kätt peaks ka kogu aeg roolil hoidma ning iga 5 sekundi järel enda ümbristevat peeglitest uurima.