Marii tööpäev algab alles 15st. Seetõttu sai hommikul Kaisa-Elisega suhelda, küüned korda teha ning seejärel juba Liisiga lõunatada. Kohaks Palomino Smokehouse, kuhu üksinda ei julgeks sisse astuda ja niisama mööda kõndides arvaks, et tegu on kodutute urkaga. Sisse astudes avaneb aga ehtne kauboide söögikoht. Minu söök kahjuks kõige parem ei olnud, aga ports oli piisavalt suur, et sain tööle õhtusöögi ka kaasa võtta.
Taavil see nädal üle pika aja jälle prügiring ja pikad päevad. Hommikud on kottpimedad ja pealamp kuluks hädasti ära.
Õhtul tegeles Taavi viisa asjadega. See tähendab, et alustas ennast selle teemaga uuesti kurssi viimisest ja üritas panna tööandjale kokku juhtnöörid nende poolse osa täitmiseks. Teadupoolest on siinse maa bürokraatiamasin võimas ja ega kohalikud isegi ei tea läbi, milliste rõngaste peab hüppama, et midagi tehtud saaks.
DAY 256
Marii käis hommikul vabatahtlikuks. Hommiku all pean silmas varahommikul ehk Taavi sai ta ära viia enne 5.30'ks ise tööle minemist. Ürituse nimi oli "Lend an ear breakfast". Mina sain põhilise elektrifirma tegelasi moositada, et nad ikka jätkaksid meie toetamist. Peaesinejaks, kes pidas kõne ja laulis, oli Tom Jackson. Mina jäin üritusega väga rahule.
Koju jõudes sain 2h Kristiga rääkida, mis tegi mitmeks päevaks tuju heaks. Pärast seda käisin jooksmas - ilm oli vahepeal nii soojaks läinud, et tundus nagu oleks jälle suvi.
Taavil olid täna tööjuures mured rehvirõhuga, kuna üks ventiilidest lasi läbi ning selle probleemi likvideerimisega läks 2 tundi kaduma. Paraku sellega jamad ei lõppenud. Päeva teise poolde oli planeeritud ka 2 konteinerit, aga kuna hommikul läks aeg raisku, siis oli hädasti tarvis, et jõuaks ühegi tehtud. Kahjuks see ei õnnestunud, kuna kohale jõudes selgus, et mu hüdraulika juhtimise pult ei reageerinud vajutustele. Mis seal ikka tühi sõit 50km kaugesele ja sama targalt baasi tagasi.
Õhtul käis Taavi Angaaris ronimas. Seekord kulus enamus aega ja jõudu bouldering probleemide lahendamisele. Vastavalt raskusele olid need hinnatud vahemikus 1-5 (saali kohalik skaala). Minu tase piirdus seekord numbriga 4. Peas oskaks rohkemat, aga füüsis vajab järjepeale aitamist.
DAY 257
Marii hommikupoolik möödus raamatut lugedes ja seejärel
Kaariga kohvitades. Mulle täitsa meeldivad vabad hommikud, kui ainult õhtul tööle ei peaks minema..
Väsimus annab vaikselt tunda. Pool 5 hommikul ärkamine ja 12-tunnised päevad on Taavi jaoks üsnagi kurnavad. Õnneks homme saab tund aega kaugem magada.
DAY 258
Marii hommik algas viisaasjadega tegelemisega. Eile sai tööandja lõpuks omapoolsed asjad esitatud, mis tähendas, et ka mina võin vajutada "submit". Nii et Marii Young Professionali viisa avaldus on sisse antud ja nüüd tuleb ärevusega oodata, mis vastatakse..
Taavil täna tavapärane tööpäev. Ainult selle vahega, et kilometraaž on suur ehk kavas oli 4x50km kaugusele ja 2x25km kaugusele. Õnneks üks 50km pikkustest otsest jäi tegemata, kuna üks tühjendamisele kutsutud konteiner oli tegelikult 1/3 ulatuses täidetud. Teinekord on töödejuhatajad laisad ning kutsuvad tühjendamisele kõik tema piirkonnas olevad konteinerid või kaugelt vaatavad, et see vist on täis. Kuigi tegelikult ulatub tühja konteineri põhjast välja vaid üks viltu sisse visatud laua jupp.
Tänane tööõhtu oli Mariil väga põnev. See nädal olin sõnumite peal (teismelised saavad tekste saata või messengeri süsteem kasutada ning viimast kaustavad ka täiskasvanud). Tööpäev on nagu ikka 8h, millest kahel esimesel tunnil tuleb ise sõnumitele vastata ja seejärel hakkavad vabatahtlikud. Enamasti on suhteliselt lebo, aga seekord tulid 1-2h enne vahetuse lõppu sisse "kõrge riskiga sõnumid", mille puhul tuli vabatahtlike juhendada. Päris raske on juhendada kõiki korraga, kui parasjagu 4 rasket vestlust. Lõpuks tuli politseisse ja lastekaitsesse ka helistada, nii et koju jõudsin 23:15 asemel 00:30.
DAY 259
Matk Kananaskises - Lilliani järve äärde. Seekord olime viiekesi ja kaasaminejate rollis. Tore oli vahelduseks kui ise ei pidanud sõitma. 13km ja 460meetrit tõusu. Võrratu loodus ja ilusad vaated. Kahe aasta tagune üleujutus oli rajale kõvasti liiga teinud aga ületada sai 7 silda ja kõvasti mäest üles rühkida.
Hommikused pannkoogid söödud oligi jälle aeg kott pakkida ja loodusesse sõita. Seekord läksime ronima Elbow kose lähedale. Marii võttis ka oma varustuse kaasa, et see esimest korda käiku panna. Alguses tundus, et on tuul ja pisut jahe aga see kõik muutus kui olime jõudnud sihtkohta. Kalju oli lõuna poole ja täiesti tuulevarjus ning päev otsa oli selge taevas ja paistis päike. Täiesti paras ilm palja ülakehaga sportimiseks. Üles sai seatud 5 rada ning mul õnnestus need kõik läbida esimesel katsel. Kõige raskema hindeks oli märgitud 5.10 c/d. Marii oli ka hästi tubli ja ronis ära 2 lihtsamat rada.
Marii jaoks ei olnud tegu niivõrd füüsiliselt kui emotsionaalselt raske väljakutsega. Esiteks pead usaldama mingit väikest nööri, kui peaksid kukkuma või vaja alla tulla. Teiseks oled isegi juba päris kõrgel ja siis tuleb veel kõrgemale ronida. Nii et mõlema ülesse mineku puhul vajasin (lisaks mitmele katsele) kõvast julgustamist ja motiveerimist, millega Taavi väga hästi hakkama sai.
 |
| Marii teine ülesse minek, millest Taavi unustas pilti teha.. |
DAY 261
Taavil täna vaba päev, mis kulus erinevate toimetuste tarbeks. Alustades kodustest ja lõpetades auto õlivahetusega. Õlivahetuses avastati, et rehvis on nael, nii et Taavi läks Wallmarti garantii korras parandama (et säästa 20 CADi). Ilmselgelt oli see viga, kuna seal sai ta oodata 3h.
Pärast õhtusööki lootis Marii lebosse end visata, aga selle asemel sundis Taavi ronima minema. Nimelt olime ostnud endale Cruxi ronimiskeskusesse kupongid, millega saab kuu aega ronimas käia ning mingi hetk käime ka algajatele mõeldud treeningul.
Top-rope meil teha ei lubatud, nii et tuli boulderingimisega leppida (madal sein, kus on rajad ette tehtud ja tippu jõudes kukutad end matile). Marii suutis taas kaks rada lõpetada, samal ajal kui Taavi ei-tea-mitu lõpetada suutis.
No comments:
Post a Comment