Friday, September 4, 2015

DAY 194-198 töö ja kolimine

DAY 194

Taavi uuris uude korterisse internetipakkujaid ja suhtles kahe sõelale jäänud ettevõtte klienditeenindusega. Ühel juhul sain ootel olla 20 minutit ja siis loobusin. Edukamalt läks selle pakkujaga suhtlemine läbi kodulehel oleva vestluseakna, kus klienditeenindaja küsimustele vastas.   Teises kohas võeti kohe vastu ja ka hind oli parem. Usun, et valik saab nende kasuks. Samas on hetkel keeruline, kuna modem saadetakse postiga, aga kuna kolimine on reedel, siis mis aadressiks märkida. Täna jäi tellimata. Korra käis korterist läbi ka korterivaldaja, kes ütles, et teil ei ole üle andmisel puhtuse pärast vaja muretseda. Teil siin kõik päris ilusti korras. Kahjuks ei osanud ta midagi öelda tuleviku kohta. Kuna saame kolida uude korterisse? Lohutati, et ärge muretsege – kõik laabub.

Õhtul käisime veel diivanilauda vaatamas, mis asus meie kodust 1.3km kaugusel. Müüja oli nii meeleheitel, et andis koheselt hinnast alla ja palus, et kohe minema viiksime…mis meil siis muud üle jäi, kui see jala koju tassida.


DAY 195

Taavi prügiringil see nädal ja tänane päev lõppes üsna varakult pärast lõunat. Ju oli arvestatud, et läheb kauem ja ei olnud planeeritud mulle ühtegi konteinerit. Õhtu poole käisin läbi eestlaste kodust, kes hetkel Vancouveris ning andsin kassile süüa.

Marii sai jälle Autismikeskuses käia kliendiga ehk põhimõtteliselt 3 tundi niisama istuda. Seekord aga ei pidanud taksot väljas ootama pool tundi vaid hoopis kliendi emaga suure ringiga tagasi töökohta sõita (väikse peatusega McDonaldsis..). Kliendi ema oli minuga väga avameelne ja jagas tuleviku plaane, mida ilma minu äraminekuta poleks jaganud. Lisaks tuletas meelde, et ikka kontakti hoiaksime jne.

DAY 196
Marii ametlik viimane täispikk (homseks lubati lühemat) tööpäev Excelis möödus uut töötajat koolitades - õpetasin talle selgeks, mida ja kuidas täita tuleb, klientide veidrused jne. Tundub asjalik tüdruk, nii et loodame, et temaga jäädakse sama rahule kui minuga :P

Õhtu poole oli Taavi köögis ja küpsetas ahjus ostetud singi ära koos juurikatega ning tahtis ka magustoitu. Ammu ei olnud mannavahtu söönud ning otsustas esimest korda selle teo ette võtta. Jõhvikamahla kahjuks võtta ei olnud, aga külmikus oli punaste marjade segu ning mustikaid. Läksid väikse veega potti keema. Tulemus esimese korra kohta sai igati tubli..veidike jäi ehk nätske aga maitses hästi.

DAY 197

Marii viimane tööpäev - möödus veidi nostalgiliselt ja järjekordset uut töötajat koolitades, aga poole ajast sai väljas päikse käes lebotada. Lisaks sain telefonis rääkida personaliosakonna inimesega, kes millegi pärast arvas, et lähen ära, kuna midagi olid ülemused valesti teinud. Kummutasin tema eksiarvamuse (kuigi pärast mõtlesin, et oleks võinud ju rääkida, et vahepeal koheldakse töötajaid halvasti küll…). Kaastöötajatelt sain ilusate soovidega kaardi ning oma ülemuselt märkmiku ja Starbucksi kinkekaardi. Kõik kiitsid veel ja ütlesid, et ootavad igal ajal tagasi. Ehk sai lahkutud hea tundega.

Hommikul sai Taavi sõnumi milles seisis: "Teie uus korter on vaba ja võite sisse kolida. Võtke ühendust tolle maja haldajatega." Helistasin aga vastu ei võetud. Lõuna ajal helistati tagasi ning rääkisime detailidest. See tegelane tahtis varasema sissekolimise puhul saada päevaraha. Ütlesin, et ma ei tea sellest midagi ja mul olid teised kokkulepped. Seepeale helistas ta oma ülemusele ja seejärel uuesti mulle. Jah te võite juba täna kolida, te vanad olijad ja pole mingeid päevarahasid.

Tänane tööpäev lõppes 14 ajal ning ka Marii oli samal ajal juba oma viimaselt tööpäevalt vaba. Hakkasime oma asju kiirelt kokku pakkima, et saaks juba täna teise korterisse ära kolida. Oeh. Poole aastaga jõuab ikka seda va maist vara hulgal juurde tekkida. Õnneks 2 blokki minna ja suurt mööblit ei ole. Ikkagi läks autoga 2-3 käiku. Tunnistan pakkimine oli pigem kiireloomuline ning mitte eriti hoolikas ega kompaktsusele rõhuv.

Enne veel kui reaalselt kolima sai hakatud, tuli ka uued võtmed kätte saada ja paberitele alla kirjutada. Võtmeid ei antud enne kätte kui rahad makstud. See oleks nädal tagasi olnud imelihtne, kuna kontor asus samas majas. Paraku aga otsustasid nad kolida uuele aadressile. Õnneks siiski 15-minutilise jalutuskäigu kaugusele. Rahad makstud, võtmed käes ja paberid korras võis kolimine alata.



Rääkisin ära ka ühe mahtuniversaaliga sõbra, kes aitaks madratsi IKEA’st ära tuua. Õigesse laoriiuli vahesse jõudes vaatas sealt vastu vaid tühjus. Kurja.. eks täna siis telgime toas. Hea on, et sai matkavarustus soetatud.

Kodus lepingut uuesti üle vaadates jäi silma üks enne kahe silma vahele jäänud detail. Leping oli koostatud 12 kuuks aga kokkulepe oli 6 kuud. Õnneks sai see mure lahenduse ja uus leping selline nagu varasemad kokkulepped olid tehtud.

Õhtu oli kätte jõudnud ja päikegi juba loojunud selleks hetkeks, kui asjatoimetustega ühele poole saime. Eelmise korteri koristamine lükkub paraku homse peale.

DAY 198

Mõlemal vaba päev. Hea on, et oli, kuna tegemisi oli veel palju..Esimese asjana aitas Taavi eestlastel kohvreid lennukile viia, kuna 5 inimest ja nende topelt lisapagas ei mahtunud ühe auto peale enam ära.

Marii läks vanasse korterisse ja alustas senikaua koristamisega…üle tuli see anda enne lõunat. Kaua koristada ei jõudnud, kuna tuli uude korterisse tagasi minna, et käia pesemas ja seejärel uues töökohas lepinguid allkirjastamas. Teoreetiliselt oleks pidanud käik võtma maksimaalselt pool tundi (asub ju uus töökoht nüüd ainult 10-minutilise jalutuskäigu kaugusel!), kuid tööaja sisselogimise programm ei tahtnud mulle millegi pärast kontot teha ja nii siis personalijuht sellega tunnikese jändas…ilma tulemuseta muidugi. Nüüdsest saan ma aastapalka mitte enam tunnitasu ning kokku on mul 5 nädalat palgaga puhkust + 12haiguspäeva. Kõlab hästi, kui mõelda, mida Excel pakkus.

Kui Marii korterisse tagasi jõudis oli Taavi juba suutnud korteri läikima lüüa (meile tundus, et see korter pole ammu (vähemalt kindlasti mitte siis kui meile üle anti) nii puhas olnud) ja jäigi ainult veel kapid üle kontrollida ning korterile head aega öelda.. Ja siis paarikümne minuti pärast tagasi minna, kuna taheti, et kaablid uuesti ühendaksime, mille Taavi oli lahti võtnud.

Seejärel suundusime uuesti IKEA’sse, et natukenegi tühjade tubade kaja vastu võidelda. Ostukorvi sattusid: 1 laud (ehk IKEA kombekohaselt 1 papist plaat ja 4 jalga), 1 raamaturiiul (mille pikemad küljed olid effektiivsema pakendamise eesmärgil kahes osas), 1 täispuidust kummut/öökapp (millegipärast oli odavam kui papist analoogid), 1 klaaside komplekt (suutsin kolimise käigus vanad ära lõhkuda aga killud pidavat ju õnne tooma) ja tõeneauliselt ka muud nipet näpet nagu kulp, pottide komplekt, madrats jne. Jah lugesite õigesti – madrats. Saime olla need inimesed, kelle peale tavaliselt võtab tänavapildis pead raputama kui kolimiseks kasutatakse auto võimalikke vabu pindu. Antud juhul võis meie auto katuselt leida madratsi. Wallmartist paar koormarihma ja teekond võis alata.



Õhtupoolik möödus rootsi legomööbli kokkupaneku tähe all. Taavi tegi enamuse töö ja Marii ergutas matkatoolidest kaasa (pärast seda kui Marii paar naela kõveraks lõi enam abi väga ei tahetud..).

Nüüd jääb üle oodata veel varem välja vaadatud köögilaua ja diivani kohalejõudmist, et uus eluase võtaks normaalsema ilme.

No comments:

Post a Comment