DAY 218
Päeva alustasime taaskord shoppamisega, kuna Marii vanemate tulekuks oli vaja neile voodipesu-tekki/patju ning ka söögikraami. Lisaks tahtsime veel enne vanemate siia lendu nendega Skypes vestelda, mida sai nii kodus kui ka jooksvalt auto peal tehtud. Õnneks said ka kõik asjad ostetud ning Marii jõudis ilusti ka 12ks tööle (koos lõunaks ostetud sushivaagnaga…nämm).
Päeva alustasime taaskord shoppamisega, kuna Marii vanemate tulekuks oli vaja neile voodipesu-tekki/patju ning ka söögikraami. Lisaks tahtsime veel enne vanemate siia lendu nendega Skypes vestelda, mida sai nii kodus kui ka jooksvalt auto peal tehtud. Õnneks said ka kõik asjad ostetud ning Marii jõudis ilusti ka 12ks tööle (koos lõunaks ostetud sushivaagnaga…nämm).
Taavil vaba päev, mille teise osa sisustas autosse raha paigutades. See tähendab, et said ära vahetatud rehvid, õli ja kojamehed.
Rehvidega oli selline lugu, et kohas, kus ma nädal tagasi olin küsimas käinud, oli soovitud rehvi (GOOD YEAR VIVA3) järel ainult 2 tükki. Võtsin need 2 ära ja sõitsin 20 km lõunapoole teise töökotta, kus pidi eilse seisuga 4 rehvi olema. Rehvi ja õlivahetuse ajaks pakuti 2 tundi.. läks 3. Selle ajaga sain Walmarti ja Canadian Tire’i kauplused otsast lõpuni läbi käia. Walmartiga käib kaasas ka McDonald’s, kust leidis tühi kõht veidike leevendust. Sedapuhku kahekordne Big Mac ehk 4 pihviga variant.
Rehvidega oli selline lugu, et kohas, kus ma nädal tagasi olin küsimas käinud, oli soovitud rehvi (GOOD YEAR VIVA3) järel ainult 2 tükki. Võtsin need 2 ära ja sõitsin 20 km lõunapoole teise töökotta, kus pidi eilse seisuga 4 rehvi olema. Rehvi ja õlivahetuse ajaks pakuti 2 tundi.. läks 3. Selle ajaga sain Walmarti ja Canadian Tire’i kauplused otsast lõpuni läbi käia. Walmartiga käib kaasas ka McDonald’s, kust leidis tühi kõht veidike leevendust. Sedapuhku kahekordne Big Mac ehk 4 pihviga variant.
Saabus e-mail internetitehniku külaskäigu kohta homseks päevaks. Huvitav on see, et modemit, mis tuleb postiga, ikka ei ole, aga väidevalt sellest ei ole probleemi. Keegi peab tehniku ka sisse laskma. Meist kummalgi seda võimalik teha ei ole ning üritasin majahoidjaga jutule saada. Õnnestus.
DAY 219
Internetitehnik kes pidi jõudma 12-14 vahel jõudis 11:30 ja majahoidjal oleks võimalik teda sisse lasta alles 12.30. Õnneks ootas tehnik selle ajani ja nüüd on meil valge kaabli otsas meeter musta kaablit. Tubli töö. Kas töötab ei tea.. tuleb oodata modemi saabumist.
Täna on see päev, mil jõuavad meile külla Marii vanemad. Neil möödus lend hästi ja tollis keegi liiga ei teinud. Marii jõudis ka enam vähem õigel ajal neile lennujaama vastu ning seejärel saime kohe ka Taavi töölt peale võtta. Hea algus reisile!
Me ei ole isegi veel jõudnud Calgary Tower’isse, mistõttu otsustasime esimese vaatamisväärsusena üheskoos minna sellega tutvust tegemist.
Välimuselt midagi Tallinna teletorni moodi ja üleval samuti võimalus klaaspõrandal seista ja alla vaadata.
Calgary linn näeb ülevalt poolt päris hea välja.
Tornis asub ka restoran, kuhu sööma plaanisime minna, kuna pearoa ostmisega kaasneb tasuta pääse torni vaatlusplatvormile. Toit ise polnud suurem asi. Ülemäära kallis teine ainult.
Välimuselt midagi Tallinna teletorni moodi ja üleval samuti võimalus klaaspõrandal seista ja alla vaadata.
 |
| Pilt internetist. Tõeneauliselt 20 aastat vana. |
Calgary linn näeb ülevalt poolt päris hea välja.
Tornis asub ka restoran, kuhu sööma plaanisime minna, kuna pearoa ostmisega kaasneb tasuta pääse torni vaatlusplatvormile. Toit ise polnud suurem asi. Ülemäära kallis teine ainult.
DAY 220
Kanadast läksid Eesti poole teele eestlased Krister ja Caroline ning asemele tuli pool aastat tagasi läinud eestlane Maren, kellelt Krister ja Caroline korteri üle võtsid ning nüüd siis ta võtab uuesti tagasi.
Marii ja tema vanemate hommikupoolik möödus Calgary kesklinnas ja Prince's Islandil jalutades. Vanemad imestasid, et kuigi tegu suurlinnaga, on siiski kesklinn vaikne ja pargid ilusad.
Lõunat sõime Devonian Gardenis (see ilus oaas ühe kaubanduskeskuse viimasel korrusel). Vanemad proovisid kiirelt ära poutine ja jäid rahule.
Pärast lõunat pani Marii vanemad ctraini peale, mis nad Chinooki viis ja ise suundus tööle.
Lõunat sõime Devonian Gardenis (see ilus oaas ühe kaubanduskeskuse viimasel korrusel). Vanemad proovisid kiirelt ära poutine ja jäid rahule.
Pärast lõunat pani Marii vanemad ctraini peale, mis nad Chinooki viis ja ise suundus tööle.
Kui Marii koju jõudis pärast 20t, võtsime suuna 17th Avenuele, et Wing Wednesday'd ehk Kanatiiva kolmapäeva nautida. Selle puhul on ühe kanatiiva hind 35 senti, kui ostad korraga 10 tükki ja ka ühe õlle. Proovisime järgi kaks kohta ja jäime rahule (Marii polnud ka veel wing-nightil käinud…).
DAY 221
Marii vanemad veetsid päeva loomaaias, kus neile väga meeldis.
Pärast Taavi tööd sõitsid Taavi ja vanemad Lethbridge'i Whoop-Up päevadele, et rodeot näha. Sarnanes Calgary Stampedega - karneval ja härjasõit…kuid oluliselt tagasihoidlikum.
Kiire 500km edasi tagasi ots. 12 jõudsime koju.
Pärast Taavi tööd sõitsid Taavi ja vanemad Lethbridge'i Whoop-Up päevadele, et rodeot näha. Sarnanes Calgary Stampedega - karneval ja härjasõit…kuid oluliselt tagasihoidlikum.
Kiire 500km edasi tagasi ots. 12 jõudsime koju.
DAY 222
Väga vihmane ilm. Hommikul võeti Taavilt auto, et saaks päeval Drumhelleris dinosaurusi käia vaatamas. Marii soovitusel parkis tal isa alasse, kus hommikuse tipptunni ajal on parkmine keelatud, mille tulemusel auto ära veeti (varasemalt ka sinna pargitud, kuid teistel aegadel ja lisatahvlit tuleb luubiga lugeda…). Õnneks suutsid nad selle iseseisvalt aedikust välja lunastada. Ainult 170 dollarit. Kartsin hullemat.
Päeva teises pooles langes õhutemperatuur osades kohtades nulli lähedale, mis tõi endaga kaasa lörtsi.
Õhtul käisime Ranchmanis ja Marii ema suutis aktiivselt paparatšo ametit pidades märkmata jätta ühe trepiastme, mille tulemuseks nikastatud hüpeliiges ja paistetuse välimus nagu kääbiku filmis.
DAY 223
Eilsete sündmuste valguses tuli ümber mängida tänased matka ja telkimise plaanid. Ööseks miinusesse langev temperatuur ei ahvatlenud eriti vabas õhus ööbimist. Banffi Sulphur Mountain otsa (keskmiselt 100m kohta 10m tõusu) ikka ei lonka ja kahjuks ei õnnestunud ka gondolaga minna, kuna parkida ei olnud kuhugi. Nimelt peatselt saabuv sügis toob endaga kaasa turistide hordid, kes loodavad tabada lehtede värvivahetust.
Siiski õnnestus külastada Morane’i järve.
Lake Louise juurde aga ei pääsenud ka löögile. Juba kiirtee peal olid väljas infotahvlid suurest külastajate arvust, ummikutest ja parkimiskohtade puudumisest.
Sõitsime edasi Icefield Parkway poole, kuna see on ilus sõit ja sihiks seatsime Athabasca liustiku külastuse. Marii vanemad soetasid piletid bussile, mis viib igijääle.
Me jäime alla ootama ja tegime Primuse peal „Kraft dinnerit“. Kraft on siis üks suurtest toidukaupu valmistavatest korporatsioonidest, kellel on nii mitmeidki rahvusvahelisi brände, millest paljud on esindatud ka Eestis. Sellest siis ka nimi „Kraft dinner“ ehk firma nimeline õhtusöök.. ehk makaronid juustuga. Siin mandril vägagi populaarne ja odav eine. Maitse polnud küll suurem asi, aga kuna hommikused pannkoogid olid selleks ajaks juba kõhust lahkunud, siis soe eine oli igati teretulnud. Lisaks sai magustoiduks konservliha "torti"..
Koju jõudsime peale 11 ja tänase päeva kilometraašiks ligemale 800km.
Siiski õnnestus külastada Morane’i järve.
 |
| Ülesse minnes kasutasime selleks loodud treppe, kuid alla tulles tahtis Taavi loomulikult natuke "ronida" |
Sõitsime edasi Icefield Parkway poole, kuna see on ilus sõit ja sihiks seatsime Athabasca liustiku külastuse. Marii vanemad soetasid piletid bussile, mis viib igijääle.
Me jäime alla ootama ja tegime Primuse peal „Kraft dinnerit“. Kraft on siis üks suurtest toidukaupu valmistavatest korporatsioonidest, kellel on nii mitmeidki rahvusvahelisi brände, millest paljud on esindatud ka Eestis. Sellest siis ka nimi „Kraft dinner“ ehk firma nimeline õhtusöök.. ehk makaronid juustuga. Siin mandril vägagi populaarne ja odav eine. Maitse polnud küll suurem asi, aga kuna hommikused pannkoogid olid selleks ajaks juba kõhust lahkunud, siis soe eine oli igati teretulnud. Lisaks sai magustoiduks konservliha "torti"..
Koju jõudsime peale 11 ja tänase päeva kilometraašiks ligemale 800km.
DAY 224
Hommikul sai lõpuks postkontoris Interneti modemi järel käidud ja kuna kiire proov andis esmapilgul positiivse tulemuse (suvaline google otsing andis vastuse), siis sai linna peale mindud.
Natukene vaiksem päev, mis oli täis shoppamist, erinevaid poode ja kaubanduskeskusi nagu Cross Iron Mills, Superstore, T&T jne. Sõime ka Five Guys and Fries burgereid, mis on jätkuvalt väga maitsvad.
Tegime tutvust kohaliku uusarhitektuuri ja ehitusega. Varemgi jutuks tulnud – puitsõrestik 2x8 (~5x20cm) tollisestest prussidest, millel ühel pool on puitlaastplaat ja plastikust laua imitatsioon, vahel vill ja teiselpool kipsplaat. Katuseks tõrvapapp ja kõik see on naeltega kokku lastud.
Tegime tutvust kohaliku uusarhitektuuri ja ehitusega. Varemgi jutuks tulnud – puitsõrestik 2x8 (~5x20cm) tollisestest prussidest, millel ühel pool on puitlaastplaat ja plastikust laua imitatsioon, vahel vill ja teiselpool kipsplaat. Katuseks tõrvapapp ja kõik see on naeltega kokku lastud.
Koju tagasi jõudes oli Internet kuhugi kadunud ja klienditeendindusse helistades ning pärast juba niigi korduvaid taaskäivitusi öeldi, et kõik peaks ok olema ja põlevad need tuled, mis peaksid. Olete ikka kindel, et viga ei ole teis, sest kui ma teile tehniku välja kutsun ja viga ei ole modemis või liinis, siis see lõbu maksab teile 80 CAD’i. Otsustasin esimesel võimalusel sõbra juures proovida igaks juhuks neid komponente, mida saab proovida ja välistada võrrandist mõned elemendid ning jätsin tehniku seekord vastu ööd tellimata.
No comments:
Post a Comment