DAY 210
Marii esimene päev täiesti üksinda. Möödus ilma suuremate vahejuhtumiteta ning seetõttu enam kuu aega hiljem miskit ei mäleta..
Marii esimene päev täiesti üksinda. Möödus ilma suuremate vahejuhtumiteta ning seetõttu enam kuu aega hiljem miskit ei mäleta..
Seoses läheneva Marii vanemate külaskäigu ja suurte sõitmistega on juba mõnda aega meeles mõlkunud auto tehnilise abi liitumine ära teha. Valituks sai AMA ehk Alberta Mootorsõiduki Assotsitasioon teenus. Kehtib üle Põhja-Ameerika mandri, aastas 5 tasuta teisaldust kuni 250km kaugusele, tasuta käivitusabi, tasuta lisakütus (kui otsa lõppeb), avarii korral, mille puhul auto teisaldatakse, remonditöökotta viimine, majutuskulutuste kompenseerimine jne. Aastane liikmemaks 120 dollarit.
Taavi uuris kaugel internet on. Mitte eriti kaugel. „Anname teada. Hetkel kiired ajad ja palju tellimusi ning tehnikud hõivatud. Anname teada ja üritame protsessi kiirendada.“
DAY 211
Keskmisest soojem päev
Õhtul kutsus Taavi töökaaslane ta rahnu peale ronima. Marii otsustas samal ajal pargis ringi jalutada.
Peale ronimist sai Taco teisipäeva raames Canadiani pubis tacosid söömas käia.
Õhtul kutsus Taavi töökaaslane ta rahnu peale ronima. Marii otsustas samal ajal pargis ringi jalutada.
 |
| Vaade rahnule, kus Taavi ronis |
DAY 212
Planeerisime nädalavahetuseks soolaleivapidu, aga tagasihoidliku teoreetilise osavõtu tõttu ning kuna tekkis võimalus ja mõte minna USA’sse ronima sai see plaan hetkel ootele pandud.
Lisaks oli tegu 12. kuupäevaga ehk koos oldud juba 11 aastat ja 1 kuu. Tasus tähistamist mereanni voki (ja väga hea Uus-Meremaa siidriga).
Pärats õhtusööki suundusime kohvikusse, et saaks Interneti kasutada ja Marii vanemate siinolemist planeerida. Tee peal tervitas meid väga julge jänes, kes isegi meie lähenedes ei liigutanud..
Lisaks oli tegu 12. kuupäevaga ehk koos oldud juba 11 aastat ja 1 kuu. Tasus tähistamist mereanni voki (ja väga hea Uus-Meremaa siidriga).
DAY 213
Põnev prügipäev koos pastakastme pipi täppide ja tõukudega. Tegime (loe: Taavi tegi, kui Marii juba magas) ESTA (elektrooniline reisiluba USA jaoks) ära ja Onu Sami juurde mineku plaan saab kinnitust. Vaja soetatud matkavarustust ikkagi kasutada..
DAY 214
Peale tööd võtsime suuna lõuna poole, et USA’sse minna. Tee peal tervitas meid tugev vihmasadu ja peakohal paukuv pikne, mis vahepeal kottpimeda taeva valgeks lõi.
Piiri ületus möödus suhteliselt sujuvalt. Hoolimata eelnevalt täidetud ESTA’st paluti ikkagi autost välja tulla, vastata küsimustele, anda uued sõrmejäljed, naeratada kaamerasse ja maksta järgmised 12 dollarit paberilipaka eest, mis klammerdati passi (kehtib kolm kuud).
Ööbimiskohaks telkimislats nr 32. Marii plaan autos magada ei läinud läbi ja tuli vihmasajus ikkagi telk püsti pnna… Sõit ise oli üle 400km ja magama saime veidi peale südaööd.
Piiri ületus möödus suhteliselt sujuvalt. Hoolimata eelnevalt täidetud ESTA’st paluti ikkagi autost välja tulla, vastata küsimustele, anda uued sõrmejäljed, naeratada kaamerasse ja maksta järgmised 12 dollarit paberilipaka eest, mis klammerdati passi (kehtib kolm kuud).
Ööbimiskohaks telkimislats nr 32. Marii plaan autos magada ei läinud läbi ja tuli vihmasajus ikkagi telk püsti pnna… Sõit ise oli üle 400km ja magama saime veidi peale südaööd.
DAY 215
Hommisöök söödud seadsime sammud ronima. Eelnevalt saime tervitada lehmi, kes meie telkimisala läheduses vabalt metsa on lastud.
Osariigiks Montana ja Stone Hilli ronimisala, mis on ümber Koocanusa järve ja võimaldab ronida üle 500 raja. Tuul oli küll häirvalt tugev, aga esimene peatus „Room With A View“ ehk vaatega tuba.
Päris mõnus ronimine. Füüsiliselt mitte raske aga vaimselt vajas veidi harjumist. Vaade see eest oli tõesti hea.
Marii käis vahepeal niisama ringi sõitmas ja piirkonnaga tutvumas.
Järgmiseks üle tee tuulevaikuses veel 4 rada.
Seejärel Eureka linna burgeri kraami ostma ja seejärel tagasi laagrisse sööma ja lõkke ümber istuma.
Osariigiks Montana ja Stone Hilli ronimisala, mis on ümber Koocanusa järve ja võimaldab ronida üle 500 raja. Tuul oli küll häirvalt tugev, aga esimene peatus „Room With A View“ ehk vaatega tuba.
Päris mõnus ronimine. Füüsiliselt mitte raske aga vaimselt vajas veidi harjumist. Vaade see eest oli tõesti hea.
Marii käis vahepeal niisama ringi sõitmas ja piirkonnaga tutvumas.
Järgmiseks üle tee tuulevaikuses veel 4 rada.
Seejärel Eureka linna burgeri kraami ostma ja seejärel tagasi laagrisse sööma ja lõkke ümber istuma.
DAY 216
Peekon ja munad söödud viis meid tee jälle samasse ronimispiirkonda, kus sai veel 3 rada ette võetud. Ma sain pärast ka ühe ära koristada, mis tähendas paarist praost klemmide eemaldamist, mis olid sinna köie juhtimise eesmärgil paigaldatud. See oli üks paras urgitsemine. Kui ei tea, kuidas asi töötab ja kuidas see paigaldatud on, siis on ka eemaldamine keeruline. Tagasi hakkasime sõitma 2-3 ajal, et jõuaks veel normaalsel ajal koju. Homme ikkagi Mariil tööpäev.
USA'st sai kaasa toodud kaks sellist õlut. Valitud sai pigem stiili järgi - üks porter ning teine bock aga ka nimed ja pildid said üsna asjakohased.
USA'st sai kaasa toodud kaks sellist õlut. Valitud sai pigem stiili järgi - üks porter ning teine bock aga ka nimed ja pildid said üsna asjakohased.
No comments:
Post a Comment