DAY 101-103 Ärasaatmine ja Edmonton

DAY 101

Marii suundus hommikul varakult (7ks) tööle, kuna oli töökaaslasega vahetust teinud, et saaks esmaspäeval Edmontonis olla. Laupäevane tööpäev oli igati mõnus ja kodune. Kõigepealt sai pannkooke küpsetada ning hommikusööki süüa (kuumad juustuleivad), mille kõrvale sai isegi veidi raamatut lugeda. Järgneva tunnikese veetsin paberitööd tehes - jõudsin piisavalt kaugele, et jõuan kõik õigeks ajaks esitatud. Seejärel tuli poes saia järel käia - see küll väga mõnus ei olnud, kuna väljas oli tuuline ja jahe. Samas sain osta meile koju maasikaid - kilo ainult 4 daala. Pärastlõunal sain küpsetada muffineid. Ning lõpetuseks toidukraami üle vaadata, et järgmise nädala menüü paika panna ning teisipäeva tarvis poenimekiri teha. Ja tööpäev oligi läbi.

Taavi päev möödus blogi täiendades ja kodustega suheldes.

Pärast tööd oli vaja taas Superstore minna, kuna tahtsime äraminevatele eestlastele leiva valmistamise komplekti kinkida. Lisaks sain tööpäeva jooksul teada, et varasemalt külakostiks viidud kohupiimakook oli pererahvale meeldinud ning oli vaja ka selle tarbeks asjad osta. See tähendas lõpuks väga raskeid toidukotte, mistõttu uurisin, kas Taavi tahab äkki rongijaama vastu tulla. Minu õnneks oli ta nõus ning kodutee oli palju mõnusam kohe.

Koju jõudes ootas varsti ees grillpidu teiste eestlaste juures, kes kolivad uuel kuul Winnipegi. Äädikamarinaadis šašlõkk ja kaasavõetud must leib, mis grillil endale triibulise ja krõbeda kuue sai maitsesid koos suurepäraselt. Ilm oli küll õhtu lõpuks üsna jahe. Termomeeter näitas -1 ja tajutav temp oli -6. Vaatasime hokit ja tuli ära koduklubi võit. Algus ei olnud paljulubav, kuna seis oli 3-0 omade kahjuks, aga mäng lõppes tulemusega 7-4. Mille tulemusel toimus 17. avenüül suur rahvaste liikumine ja juubeldamine. Uudis ja fotojäädvustus kohalikus lehes


DAY 102

Pühapäevale kohaselt tegime enne Edmontoni poole suundumist pannkoogihommiku. Kirss tordil oli värsketest maasikatest tehtud toormoos. Kahjuks selgus moosi tehes, et uus blender ei kõlba ikka kuhugi, nii et see tuli kaasa pakkida ja Edmontonis Superstore tagasi viia (etteruttavalt võib öelda, et võeti vastu ja kanti koheselt ka raha kaardile tagasi). Pannkooke süües otsustasime sõiduks valida maalilisema ent pikema marsruudi. 500km vs 300km. Teist korda enam ei viitsiks aga kindlasti oluliselt vaheldusrikkam kui põhimaantee, mis kulgeb valdavas enamuses lihtsalt otse.

Starbucksi külastusele ka nüüd linnuke tehtud. Ei midagi erilist pigem võiks öelda lihtsalt, et tegemist oli Eestis harjupärase normaalse kohviga. Olime keskkonnasõbralikud ja ostsime kaasa korduskasutatavad plasttopsid. Tegelt ei ole asi nii roosiline. Lihtsalt siin maal ei tohi olla autos lahtiseid alkoholipudeleid.

Poolel teel otsisime kohta, kus korra looduses maha istuda ja võileivad ära süüa. Esimene rahvuspargi moodi koht, kuhu tahtsimine minna, oli kahjuks suletud. Ju ei ole veel hooaeg alanud. Teine aga mis ei olnud sellest kaugel osutus heaks alternatiiviks. Järve kaldal, rannas, päikese käes istudes viis lihtne kehakinnitus keele alla.

Soovitati külastada Edmontoni läbiva jõe kaldal olevaid parke. Ei täpsustatud küll milliseid, aga näpp kaardil juhtus valima sellise koha. Kohale jõudmiseks tuli natuke seigelda kuna teeremondi tõttu oli üks sild suletud aga kohale me lõpuks jõudsime. Selle käigus ületasime isegi 3 silda. Ilus lai jõgi.

Seepeale tahtsime vaadata üle Whyte avenüü, mis on kohalik söögi- ja meelelahutustänav/kvartal. Kõhud olid peale kuuetunnist teel olemist tühjenenud ning otustasime minna ühte lähedal asuvasse hiina restorani sööma. Valituks osutus "õhtusöök neljale", mis oli pigem mereannikeskne ning sisaldas peale kolme pearoa ka suppi, kevadrulle ja vokitud köögivilju.

Kõhud täis otustasime minna hotelli. Asukoht oli kesklinnast küll eemal, aga hind oli hea ja koht ise igati mugav ja korralik. Lisaks tasuta parkimine ja hommisöök hinna sees. Valisime kahe kaheinimese voodiga toa, kuna neljale maksis tuba 120 dollarit aga kahele inimesele 100 dollarit. Üldiselt Edmontoni kahekesi minnes alla 70-80ne dollari tuba ei saagi.

Toasoas olid olemas külmkapp, mikrolaineahi ja ka kohvimasin. Muidugi ka Internet, telekas ja kõik muu selline. Lisaks veel all bassein ja jõusaal. Õlle kiireks jahutamiseks kasutasime aga hoopis koridoris oleva jääautomaadi ja kraanikausi teenuseid.

DAY 103

Suudusime suurde kaubanduskeskusesse,West Edmonton Mall, mis on Põhja-Ameerika suurim, ja tegime seni poodides aega parajaks kuniks lõuna ajal veepark avatakse.

Selleks, et lastega liikumine lihtsam oleks on võimalik uksest sisse minnes võtta käru. Uksi muide oli numbri järgi sellel keskusel 50+. Vajalikud õpetusõnad lastekärul - ära pane last sinna musta kotti.

Merilõvid poseerisid laste grupi taustal.

Väidetavalt täpne koopia laevast millega Christopher Columbus ameerikasse seilas.

Lõbus ja muinasjutuline 18 auguga minigolfi rada

Lastele oli üldse palju tegevusi.. Näiteks üleval olev mängudetuba, kus sai müntide eest erinevate aparaatidega mängida.

Ei puudunud ka jääväljak

ega maailma suurim kinnises ruumis asuv lõbustuspark

Veepargi panoraam

Võimalik ise kaunistada tasse, taldrikuid ja muid esemeid

Euroopa tänav

Kahjuks osutus meie suur plaan käia Edmontonis ja veepargis läbikukkumiseks, kuna õhukvaliteet ei olnud piisav liutorude töös hoidmiseks. Pilet maksis aga ikkagi sama palju (26 taala) ja selle raha eest lihtsalt basseini küll ei tahtnud minna.

Jalutasime veidi veel, aga seejärel otsustasime pettunult koju tagasi minna. Tagasi teel aga külastasime Calgary külje all olevat Cross Iron Mills kaubanduskeskust ja seal kõrval olevat Bass Pro shopi, mis on üks üsna uhke jahi/kala/matkatarvete pood. Poes sees leidub hulganisti erinevaid topiseid, maalinguid, kosk, akvaarium, lasketiir jne.

Sedapuhku saigi nädalavahetuse linnast väljaminek ühele poole ja homme jällegi tööpäev. Loodetavasti tuleb nüüd hea uni, kuna ostsime endale uued sulepadjad. Vanade peal jäi kael ikka hommikus juba päris kangeks.