Tuesday, May 26, 2015

DAY 127-128 Krediitkaart

DAY 127

Kui Marii tööle jõudis teatati, et täna saab taaskord ainult kodus istuda, kuna meie maja lead peab mingeid olulisi asju tegema ja seetõttu on kolme töötaja asemel kaks. Seekord nii õnnelik selle üle ei olnud. Sai siis üritatud klientidega tamburiini taguda, puslet kokku panna ja kirjutada, kuid väga eduliselt see ei läinud. Kella 13 ajal jõudis lead Cosco'st tohutu toiduvaruga tagasi ja jooksis uuesti majast välja. See tähendas, et sain vähemalt enam vähem asjalikult oma aega sisustada ja toidupakikesi teha.

Õhtul ootas meid (taaskord vahetus 21ni, aga kuna mul oli superhüper peavalu, siis küsisin end 19st vabaks) aga ühe kliendi sünnipäeva tähistamine koos teiste majade klientide ja töötajatega. Lõpuks tuli kohale lisaks meie kuuele inimesele veel 9. Pooli polnud mina varem näinud, nii et oli täitsa vahva tutvuda. Söögiks pakkusime külmutatud pizzasid (soojendasime ikka ülesse ennem), eile tehtud küpsist ja mina tegin banaani-šokolaadimuffineid. Külalised jäid igatahes rahule ja kliendid olid ka kõik õnnelikud.

Lõpuks jõudsin kell 20 koju, võtsin oma kaks Solpadeini tableti sisse ja hakkasin voodis Big Bang Theoryt poole silmaga vaatama kuni Taavi koju tuli.

Taavi uus töökoht andis lõpuks piisava tõuke, et auto soetamise plaanid teoks teha. Eks ta ole jube kaua sügelenud ja ega palju varem poleks ka majanduslikult otstarbekas seda lüket ette olnud võtta, aga isikliku auto omamine annab teatava vabaduse nädalavahetusel linnast välja sõita või kasvõi poodides käia. Otsingud said alguse kohalikust eraisikute suurimast kuulutuste portaalist kijiji.ca, aga piiratud eelarve juures on valiku, seda enam hea valiku, tegemine üsnagi raske. Asja teeb keerulisemaks ka asjaolu, et Taavi õhtune tööl käimine teeb nädala sees potensiaalse kohtumise kokkuleppimise peaaegu et võimatuks. Kui sellest veel vähe oleks, siis parimad palad lähevad kiiresti ja kes ees see mees. Ühistranspordiga aga kuhugi teise linna otsa sõites on üsna keeruline "ees" olla. Siiski õnnestus leppida üks kohtumine tänase päeva pealelõunasse. Sedapuhku autoks 2000 aastasse jääv Mercedes C230K. Kahjuks aga juhtus see, millest enne kirjutas. Keegi jõudis ette, viskas sularahapaki lauale ja sõitis minema, enne kui mina kohale jõudsin. Ootasin bussipeatuses sellel hetkel bussi, kui selline sõnum saabus. Juhtub.

DAY 128

Lõpuks sain majast välja! Kahjuks aga pidin põhimõtteliselt kohe kui tööle jõudsin ka välja minema, nii et väga palju planeerimisaega ei olnud. Käisime siis pargis jalutamas/lebotamas kliendiga. Temperatuur oli umbes 24 soojakraadi ning seetõttu olin õnnelik, et kinniste jalanõude asemel baleriinasid hommikul eelistasin, mida oli lihtne maha istudes jalast ära võtta.
Vaade kesklinnale minu töökoha lähedal asuva pargi mäelt
Kella 12ks läksime majja tagasi, kuna klient läks vanemate juurde sünnipäeva tähistama. Ülejäänud päeva tegin jälle toidupakikesi (seekord kõrvitsaseemnete ja pähklisegu) ning motiveerisin klienti autost välja tulema. Viimane võttis ainult ühe tunni aega.

Ja lõpuks kell 15 saingi koju tulla! Kuuetunnine tööpäev on ikka nii palju parem kaheteisttunnisest.. Kesklinna jõudes sai aga esimese asjana panka mindud, et Taaviga koos mulle krediitkaart teha. Teenindas meid huvitav hiinalanna, kes rõhutas, et kaart on ikkagi minu nimel ja mina vastutan ning Taavi toetub minu õlale.. väga familiaarseks läks lõpuks asi.. aga lõpp hea kõik hea ning umbes 10 päeva pärast peaks meile postkasti kaks krediitkaarti potsatama.

Taavi läks pärast panga külastust kiirelt tööle ja mina Liisidega Prince's Islandile sushit ja maasikaid sööma. Nii mõnus oli pargis ja jõe ääres lebotada.



Liis nr 1

Taavil oli itaalia kohas üsna kiire õhtu, sest oli oodata 28 inimesest koosnevat gruppi. Õnneks oli nende menüü piiratud valikutega ja hoolimata keskmisest suuremast klientide arvust sujus tänane õhtu mõnusas tempos. Samas koju jõudsin ikkagi alles 11 ajal.

Õhtul ootas veel ees leivategu ning seekord valmisid leivad täpselt selleks ajaks kui Taavi isale juubeliõnnitlusi edastasime ehk umbes 12 öösel.

No comments:

Post a Comment