Keskmisest pikem töönädal oli Taavi jaoks võtnud oma ning ärkamine leidis aset veidi enne lõunat ja sedagi tänu esimese töökoha koka telefonikõnele, kes soovis, et ehk ma võiksin ennast paari tunni pärast tööle vedada. Ütlesin, et jätaksin antud pakkumise vahele. Seejärel sain huvitava uudise osaliseks - Taavi on ka pühapäevaks tööle pandud. Tuleb välja, et kõik oli "aus" ja nii oligi graafikus kirjas... aga ega mina ei teadnud, et minu keskmine T-R plaan oli lisa saanud pühapäeva näol. Vaatab, mis sellest asjast saab. Seitse päeva nädalas küll ei ole soovi tööd teha. Mis sest et 2-3 tundi korraga.
Pannkoogid aga vajavad söömist ning sedapuhku oli vaja käia poes munade järel. Ostukorvi langes ka liiter jäätist. Häagen-Dazs (Nestle bränd), mis oli sooduka peal. Tavalise 15 CADi liitrist asemel oli hind hoopis 9. Jah vähegi söödav jäätis maksab siinkandis rohkem kui kodumaal. Enamus on 3x odavam "rasvavaba" magusainetega üle külvatud ollus, mida mina küll ei julge selle nimega kutsuda.
Pärast hommikusööki sai 3 tundi kodustega vesteldud ning jäigi aega ainult kiirelt kesklinna Winnersis käia, et hädavajalik konserviavaja osta. Seejärel ootas Taavit Itaalia restoran ja Mariid vabatahtlikutöö.
Marii vabatahtliku töö vahetus möödus päris põnevalt, kuna oli päris mitu SOS juhtumit ning sain ka väga positiivset tagasisidet ühele kõnele (iga vahetuse ajal antakse vähemalt ühele kõnele tagasiside ametlike töötajate poolt, kes meie kõnesid jälgivad ja kokkuvõtteid loevad). Lisaks mõtlesin, et peaks ikka proovima siia ametlikult tööle saama. Palk on 5 CADi/tunnis parem ja koht asub ainult 5-minutilise jalutuskäigu kaugusel. Loodan, et kui peaks kunagi ikka tulema mu vestlus superviisoriga, saan seda mainida ja täpsemalt uurida asja kohta…
Koduteel tuli Mariil rummikokteili isu peale, mille tarbeks oli poest vaja coca-colat osta. Kahjuks oli poes aga soodustus, millega sai 36 purki 10 taalaga (kui maks ja pant välja jätta) ning kuue purgi eest oleks tulnud 4 taala välja käia. Ilmselgelt tuli 3 kohvrit ära osta ja koju tassida…oli päris raske, kuid mis sa teed, kui rohkem on soodsam..
Õhtune vahetus Itaalia restoranis möödus Taavil rahulikumalt kui reedene ning õnnestus lõpetada kahe tordilõigu võrra rikkamana. Pühapäeval restoran ei tööta ning riknema minev kraam jagatakse töötajate vahel tasuta laiali. Lisaks õnnestus veel ära süüa paar suurt krevetti ja rannakarpi, kuna nende välimus ei olnud väljapanekuks piisavalt esinduslik.
Enne magama minekut helistas Marii veel emale ja vanaemale, et ilusat emadepäeva hommikut ja päeva soovida. Nii hea on ikka koduste häält kuulda.
Taavi hakkas aga eeskujulikult blogi kirjutama (ja Marii ühetoalise korteri rõõmude tõttu sarju vaatama), nii et magama saime reaalselt alles kella kahe paiku..
DAY 116
Hommikul oli kell 9 äratus, et enne Taavi tööle minekut jõuaks jooksmas ära käia. Väga raske oli end ülesse ajada ning seetõttu saime voodist välja 20 minutit hiljem. See tähendas aga seda, et Taavi sai jälle pärast trenni kiirkõnniga tööle minna...ning soovitud koogitükk jäi söömata ja kohvi joomata.
Marii veetis aga vaba aja blogi lõpetamisele ja sarja vaatamisele. Kui need kasulikud tegevused tehtud, sai eestlasele leiba viia ning seejärel raamatukogus käia. Tee pealt mõned pildid kevadisest Calgaryst:
Selleks ajaks polnud Taavi veel ikka ühendust võtnud ning seetõttu sai Marii ka T&T marketis käia. Tuleb välja, et eilsest kolme kasti vedamisest ei õppinud Marii väga palju ning sai taaskord umbes 10 kg koju tassida. Koju jõudes olid käed täiesti ära surnud...
| Mmmeat |
| Föön 12 taala eest! |
Kui mõlemad lõpuks koju jõudsime kella neljaks, siis oligi aeg lõunat süüa - seekord sai süüa T&Tst ostetud pardi rinnafileed, mis oli super maitsev koos selleri ja hapukoorekastmega..Ning hommikul söömata jäänud kooki.
Pärast seda tuli väsimusest üle saada ja bussile lipata, et eestlaste juurde grillima minna. Ei tulnud kahetseda - söök oli lihtsalt võrratult maitsev ning lisaks sai ühe kanada-eestlasega tutvutud. Ning õhtu lõpetuseks Calgary Flamesi viimast Stanley Cupi mängu vaadatud…viimast, kuna kaotasid Anaheimile.
No comments:
Post a Comment