Taavi päev algas jällegi vara ja prügiringiga, aga seekord olin mina kõrvalistuja rollis ja juhendasin ühte teist töötajat. Tänane päev läks ruttu, kuna ma ütlesin talle kuhu minna ja eksimusi ei olnud. Peale lõunat juba kodus.
Marii tööpäev nagu ikka, kuid pärast tööd ootas Distressikeskusesse minek. Seekord aga mitte vabatahtliku tööd tegema. Nimelt päev enne reisile minekut helistasti DKst ja öeldi, et kui olen endiselt huvitatud siis pakuvad mulle nüüd seda töökohta, millele varasemalt kandideerisin. Ilmselgelt olin huvitatud ja detailide kokku leppimiseks pidingi siis teisipäeval läbi käima. Jutt oli sama nagu ikka, tehti ainult paar täpsustust. Algse plaani järgi pidin alustama 4. augustil päris tööga, kuid hiljem selgus, et nii kiirelt ei saa nelja treeningpäeva planeerida, nii et esimene augusti nädal kulub treeningule ja 10. augustil esimene ametlik tööpäev. Jei!
DAY 182
Taavi jälle juhendamas. Seekord lasin tal kaarti lugeda. Ei saanud kõige paremini hakkama. Seda ma muidugi öelnud, et kaardilehed on teinekord üsna kasutud, aga eksimusi esines ka selgelt mõistetavte kohtade peal. Lisaks sellele oli täna tore võimalus tutvuda rutiinset kontrolli tegeva korravalvuriga, kes meile 233 dollarit trahvi tegi, kuna auto dokumentide mapi vahel olnud auto registreerimistunnistus oli aegunud. Kivi ettevõtja kapsaaeda. Samas registreerimine ise oli tehtud, aga lihtsalt paberid olid valed ja mis kõige halvem. Auto teisel kordselt laiali puistamisel leidsime kindalaekast muude kommipaberite keskelt kehtiva suvaliselt kokku volditud registreerimistunnistuse koopia. Kahjuks oli selleks ajaks juba trahv käes ja politseinik oma toimetustega edasi läinud. Nimelt siin maal on võimalus ilma dokumentide sõidu eest kübaratrikina saada ~700 dollarit trahvi, st 233 dollarit iga puuduva dokumendi eest - reg. tunnistus, kindlustus ja juhiload.
Õhtul käis Taavi korteri asju uurimas. Nimelt, kuna tööpäev lõppes suhteliselt varakult, siis oli võimalus veel kontori lahtioleku ajal käia juttu ajamas. Lõppes sellega, et paari ploki kaugusel olevas majas on augustist alates meie uus kodu.
Marii käis taas kliendi vanemate juures ja teatas ka neile "kurba" uudis, et on teisele tööle suudumas. Oldi kurvad küll, kuid samas sooviti ka edu ja öeldi, et võime vabalt Taaviga nende juurde telkima minna ehk kutsuti külla.
DAY 183
Taavil viimane päev õpetada välja marsruuti. Kuigi kaardipakk oli kaasa antud/saanud vale, siis pidi mälu järgi toimetama. Tänane kilometraaš on väikseim ja üsna loogiline. Võib öelda, et 80% peas. Paar väiksemat vasak/parem mööda panekut.
Saime varakult selle ülesande hakkama ning sellele järgnes kahe konteiri äravedu. Minu omad olid Airdries. Vahetult enne linna on kommerts otstarbel kasutavate sõidukite, mis on raskemad kui 4500kg kaalumispunkt. Tavaliselt saab sealt rahulikult ilma kaalumata kõrvalt reast läbi sõita aga seekord valiti mind kontrolli. Tore 2 päeva järjest seadusesilmadega asju ajada. Ülevaatuse tulemus - kaugtule pirnid ei põle (kumbki), üks rehv liiga kulunud ja jätkuvalt ei meeldi neil eile päevakorral olnud registreerimistunnistus. Väidetavalt koopia ei sobi. Õnneks mina sain suulise hoiatuse ja mis puudutab teisi puudusi, siis õnneks ka nende kohta kirjutati lihtsalt tööandjale paber, mis tagasi kontrolli tulemist ei vaja. Samas, kui oleks tahetud, siis ühe pirni eest oleks saanud 75 daala ja rehvi eest 300 dollarit trahvi.
Marii päev algas kahetunnise tööleminekuga tavapärast 45+ minuti asemel, kuna ctrainid ei sõitnud elektrikatkestuste tõttu, mis olid tingitud suurest vihmast ja tuulest. Tööl läks aga asi pidusemaks - nimelt korraldasime Stampede brunchi. See tähendas siis seda, et teiste kodude kliendid-töötajad ja "ülemused" tulid meie juurde pannkooke, vorste ja muna sööma (pidi tüüpiline eine olema). Pärast söömist tantsisime 2 tundi jutti. Tööpäev möödus kiirelt!
Õhtuks tulid meile külalised ja Taavi tegi kala tacosid. Õlletainas fritüürid valge kala, serrano pipraga tartar kaste ja pico de gallo.
DAY 184
Sooja 9 kraadi. Päev otsa sajab vihma. Suurepärane ilm konteinerite vedamiseks. Õnneks soetatud jope on igati hea, aga kindad kahjuks on küll juba peale teist konteinerit läbi vettinud. Konteinereid oli täna 7.
Marii päev algas taas äpardusega. Kuna kallas korralikult ei tahtnud ctraini peatusest jala tööle minna ja istusin bussile. Kahjuks oli tegu lennujaama bussiga ja mälupilt valetas, et teeb ka peatuse pärast foori alt ära keeramist. Sai hoopis sõita tuttavad Hyundai keskuse juurde, kus kunagi autot vaatamas käisime, 15 minutit tuule ja vihmaga võideldud ja siis alles töö juurde jõutud.
Tööpäev venis ja sai ka külmetada, kuna püksid olid vihmast märjad.
Pärast tööpäeva ootas Mariid taas Distressikeskus, kus tuli telefonidele vastata kuni kella 20ni.
No comments:
Post a Comment