Kaks nädalat hiljem suurt midagi meeles pole, mis tehtud sai. Tõeneauliselt ei midagi põnevat ja rutiinne töö ja kodu. Hmm aga kui vaadata info vahetuse ajalugu, mis Marii ja Taavi vahel oli, siis midagi ikka on juhtunud.
Käisime vaatamas sama kinnivaragrupi (kellelt hetkel korterit rendime) ühte teist hoonet ja seal asuvaid kortereid. Polnud viga. Asukoht 17 avenüül, mis üks varasemalt tuttav toidu, poodide ja meelelahutus tänavatest. Korterid, mis asusisid tänava poole, said ilmselgelt ka seal käimas oleva melu osaliseks. Maja teises küljes olevad, aga olid rohelise vaatega ja vaiksed + oli kõigil korteritel rõdu. Iseenesest meeldis, aga kuna hetkel veel aega on siis jätsime asja lahtiseks ja proovime külastada ka teisi kortereid, et oleks tehtud suurem taustauuring, kuna esimesene ehk praegune korter sai võetud lihtsalt ja kiirelt ilma ühtegi teist vaatamata.
Marii käis matkajalanõusid proovimas - pärast Distressikeskuses viibimist ja tund enne poe sulgemist, aga peale peaaaegu kõigi sobiva numbriga variantide jalga tõmbamist kahjuks ei õnnestunud leida meelepärast ega ka midagi sellist, mis istuks hästi jalas. Nimelt oli kõigil üsna kõrge võlvitoetus ja see ei sobinud jalakujuga.
Käisime vaatamas ka ühte teist sama grupi korterit, mis asub praegusest kahe ploki kaugusel. Neljas korrus, suured aknad, rõdu, eraldi magamistuba jne. Hind küll veidikene kallim kui praegusel ja ise tuleb otsida endale internet ja maksta juurde ka elektri eest + mööbel osta. Nägime korterit, kus keegi sees elas ehk oli möbleeritud, erinevalt teises majas asuvatest korteritest, siis jättis see väga sümpaatse ja mõnusa mulje. Tuleb võtta ette käik kontorisse ja uurida, mis võimalused on.
Marii käis kolmapäeval jälle kliendi vanemate juures ja seekord sai suureks rõõmuks hobusega sõita. Ei olnud üldse nii hirmus kui lapsepõlvest mäletasin.
Ühel õhtul kohtusime ühtetest Liisidest, kes muidu banffi lähedal metsas restoranis töötab, aga oli linna tulnud vaatama suurt karnevali ja hobustesõitu (loe: Stampedele). Õhtu lõpuks olime jõudnud külastada kolme erinevat baari ja ühes pakuti isegi "preeria austreid" ehk pullimune. Kogemus puudub ja tahtsin proovida, aga kuna kõigil juhtudel olid nad hakklihamasinast läbi käinud ja segatud muude asjadega, siis jäi seekord asi katki. Võib-olla ei kõlbagi nad teisiti süüa, aga siiski oleks tekstuur huvi pakkunud.
Toimusid ettevalmistused nädalavahetuse väljasõiduks. Üht teist sai küll uuritud, aga kuidagi kadus õhtune aeg käest või oli niisama väsimus peal, mille tulemusel kindlat plaani paika ei saanudki. Vähemalt said mingid võimalikud variandid läbi uuritud ja eks kohapeal selgub.
Autole oleks vaja uusi rehve. Internetist leidsin Canadian Tire'ist pakkumise 45 dollarit rehv.. tavahind jääb rehvidel siin ikkagi 120 ja üles dollarit tükist ning siin me ei räägi veel mingitest testivõitjatest vaid lihtsalt kõige odavamatest nagu siin kombeks on "nelja hooaja rehvidest". Kohale minnes selgus aga, et Calgarys pole selliseid rehve sellise hinnaga enam saadaval ja paigalduse eest küsitakse ligemale 100 dollarit. Polnud huvitatud. Loodame, et pikal sõidul kõik hästi läheb. Pole vist maininud aga hetkel on kõik rehvid erinevat marki, neljast kolm ei hoia rõhku ja ühe muster on suhteliselt olematu.
No comments:
Post a Comment