Laupäeva hommikut alustasime omleti ja Marii isaga rääkimisega. Seejärel ootas meid üks diivanilaud NE's, mida pidime vaatama minema. Jõudsime ilusti kohale, lasime uksekella ja uks läks lahti aga kedagi ei olnud näha.. Lõpuks ilmus barkas naisterahvas, kes meid väga sõbralikult tervitas. Laud ise aga kaubaks seekord ei läinud.
Järgmisena ootas meid Okotoks, kus pidi olema antud linna maitseid tutvustav üritus. Marii muidugi unustas mainida Taavile, et süüa antakse, nii et meie maitsetega ei tutvunud, kuna kõht oli omletist täis. Põhimõtteliselt oli kohal umbes 10 toidupakkujat ning veidikene rohkem pudu-ehetekauba pakkujat. Lisaks üks tsirkuseartist, keda vaatasime Taaviga suu ammuli.
Okotoksi üritus osutus "veidi" väiksemaks, kui olime oodanud ning seetõttu oli meil lisaaega üle. Otsustasime minna tutvuma Kanada puiduvalikuga, kuna Taavil on tekkinud mõte meile ise voodi ehitada. Pärast käisime veel väga huvitavas poes nimega Bulk Barn. Ootasime Dollaramale sarnast pudupadi poodi, aga müüdi hoopis erinevaid komme-pähkleid-jahusid-maitseaineid lahtiselt. Valik oli väga korralik, nii et lahkusime Reese's kommide, väikeste kummikarude ja Taavi soolase küpsise seguga.
Järgmine peatus oli Millarville Rodeo, mis asus samas kohas, kus sama nimega turg. Jõudsime sinna varakult, nii et kõigepealt proovisime ära pontšiku vahele pistetud kohvijäätise.
Rodeo ise oli vägagi huvitav - nii väga, et pilte ja videosid ei jõudnud vaatamise kõrvale väga teha.
DAY 193
Päev algas kodustega suheldes, nii et kodus välja saime alles lõunaks. Sihtpuntiks Banffi lähedal asuvad järved. Esimeseks oli Minnewanka järv, kus sai ka 3 km matka teha:
Samale teele jäi ka väike järveke, mille kaldal tegime endale priimusel kartuliputru metssea konserviga.
Edasi läksime vaatama Vermillioni järvi, mis tähendas 4,5 km teelõiku nende järvede kõrval, mis vihma ja pilvede tõttu väga muljetavaldav ei olnud.
Lõpetuseks tegime veel 2 km matka metsarajal, mis tekitas koduse tunde, kuna sarnanes Eesti metsaradadega.
 |
| Eeskujulikult karusprei ka kaasa (mitte, et esimse järve matkarajale oleks võtnud, kuigi seal oli karuhoiatus..) |
Õhtu lõpetasime eestipäraseid praeleibu ja kanadapäraseid kirsse süües.
Hei, teie fännid/lugejad juba muretsevad, et kas te enam ei blogigi, ja kuidas läks uue elukohaga ja uute töökohtadega ja nii edasi! Loodan, et jätkate peagi, väga mõnus lugemine :)
ReplyDeleteNii vahva, et meil on f2nnid!
DeleteMeiega on k6ik korras - uues kodus pole lihtsalt Interneti ja seet6ttu pole saanud postitada. T6en2oliselt v6ib j2rge oodata kahe n2dala p2rast, kui minu vanemad Eestimaale tagasi j6uavad ;)