DAY 96
Hommik algas Taavi jaoks telefoni kõnega Swift Currentis asuva tööpakkumise intervjuu kokku leppimiseks. Planeerisime kohtumise kolmapäevaks, kuna siis saaks ka Marii tõenäoliselt kaasa tulla ja minul oleks kergem töölt ära saada, kuna nädala alguse poole on rahulikum. Kõik nii läkski. Nad olid kolmapäeval valmis mind vastu võtma, Mariil õnnestus töölt puhkusepäev saada ja ka mina sain õhtupoole positiivse vastuse vaba päeva osas.
Marii pool tööpäeva möödus pargis päikse käes lebotades ning teine osa päevast kodutöid tehes ja töökaaslastega juttu ajades.
Taavi käis ka pangas endale kohalikku krediitkaardi üritamas taodelda aga ei antud. Võibolla oli asi selles, et minuga tegelenud töötaja oli suhteliselt algaja ja ei teadnud, mis andmeid sisestada, et tuleks positiivne vastus programmist. Esimene kord, kui kontot käisime avamas, siis öeldi, et kohe peale esimest palka tule ja teeme ära. Eesti mõistes ei annaks muidugi isegi endale sellises oludes (väga poole kohaga töökoht) krediitkaarti aga mina uskusin, et siin maal antakse kõigile, kes soovivad.
Käisin ka ühes teises autorendi kohas ja broneerisin endale kolmapäevaseks sõiduks auto. Kodulehel oli kirjas, et VW Passat või sarnane aga kohapeal selgus, et neid enam ei kasutada ja saaksin endale tõeneauliselt Toyota Camry või Nissan Altima. Igatahes läks auto koos 0-omavastutuse ja maantee abi paketiga maksma 72 dollarit päev. Auto enda rendihind oli sellest alla poole. Parem karta, kui kahetseda. Võõral maal - võõrad kombed.
Peale Marii tööd kohtusime linnas ja otsisime ehk leiab kuskilt odavamalt hoki fännile sobilikke punaseid särke, et neljapäeval koos kuhugi välja istuma ja mängu vaatama minna, et saada ka osa sellest linna haaranud melust. Kahjuks ei leidnud midagi sobiva hinnaga ning seekord jäi ostmata. 30 dollarit T-särgi eest ja oleks läinud vaja kahte ei tundnud eriti hea pakkumine.
Kodus keerasime külmkapis leiduvast kokku sellise roa. Peekonisse mässitud kana toorjuustuga. See oranž ei ole kaalikas vaid magus kartul ehk bataat.
Sooja ilma puhul tundus kosutav mõte teha ka ühed jäätisekokteilid.
Õhtu lõpetuseks jalutuskäik Staples'isse (kontortarvete pood) ja sealt edasi tiiruke jõe ääres.
DAY 97
Marii tööpäev oli taas sammurohke. Kõigepealt suutis oma lõunasöögi koju unustada, mistõttu oli ainus võimalus süüa saada seekord koos aktiivse kliendiga töötada. Marii õnneks oli tal tarvis massaaži minna, mis tähendas enamuse päevast töökohast eemal viibimist. Söögiks sai ära proovitud Kanada "rahvusroog" poutine, mis on friikartulid koos kastme ja juustuga. Oli täitsa söödav.
Tööpäeva lõpuks töökohta tagasi jõudes olin nii mina kui ka klient väsinud - sain pool tundi lihtsalt päikse käes kiiktoolis kõikuda. Rohkem ei jaksanud midagi teha. Samme kogunes ka omajagu:
Taavile oli eelmisel õhtul tulnud paar kirja koos erinevate küsimustega. Sedapuhku sellelt personali teenust pakkuvalt ettevõttelt, kellega kunagi ka telefonitsi vestles. Näiteks sooviti saada 3-4 punkti viimastest saavutustest eelmises töökohas. Mõtlesin, siis mida huvitavat ma sinna kirjutan, et saaks kasutada fraase nagu : säästsin raha ja aega, suurendasin tootlikust, lühendasin seisakuid jms.
Suure mõtlemise käigus, aga oligi aeg juba nii kaugel, et tuli tööle minna. Pikk päev 1 tund ja 45 minutit. Uus rekord.. kui välja arvata kord, kus teisipidi koju tagasi saadeti.
Mariid ootas pärast tööd DK - viimane vahetus koos "järelvalvega". Teisipäeva õhtule (ja päikselisele ilmale ja hokimängule) kohaselt oli suhteliselt rahulik, kuid oli ka kaks SOS kõnet (suitsiidioht), mille puhul tuli ka nö abi teele saata. Järelvalvajaks oli sama, kes esimesel korral, kes õhtu lõpuks kiitis mind ja soovis edu. Lisaks mainis, et "hindamisvestlusel", kus saan tagasisidet ja loa iseseisvalt "tööle" hakata tahetakse teada, mis on minu eesmärgid. Soovitas öelda, et pean rohkem inimesi tagant kiitma ning olema kannatlikum helistajatega, kes end lihtsalt tühjaks rääkida tahavad.
Tagasi koju jõudes ootas Mariid ees üllatus - Taavi vaatas hokimängu! DK's käidi jagamas muffineid koos kodumeeskonna Flames'i särgikestega, nii et sobis hästi nüüd lauale kaunistuseks panna.
Jällegi omad võitsid, aga suuremalt jaolt tänu heale värvavavahile, kuna pealelööke tegi vastasvõistkond 2 korda rohkem.
No comments:
Post a Comment