Taavil nagu ikka esmaspäevad vabad, mille kulutas tööpakkumisi vaadates ja panin ka ise kohalikku kuulutustelehele oma avalduse üles. Sai teine vist liiga üldine ja "hea". Oleksin pidanud piirduma paari lühilausega "Tubli töötaja otsib tööd. Kui sul on midagi pakkuda - helista". Üles pandud kuulutuse tulemuseks oli üks kõne a la mingi püramiidskeemi pakkujalt, kes rääkis rohkem kui kuulas.. liiga paljugi, mille peale ma ühel hetkel lihtsalt "nägemist" ütlesin talle.
Marii otsustas oma tööpäeva lõbusaks teha ning mahaviskamist harrastava kliendiga raamatukogusse minna. Kuigi esimesed 1,5 tundi tundusid paljulubavad, sai siiski kuni vahetuse lõpuni taaskord aega kohalikus vabaajakeskuses veeta. Seekord vähemalt erinevates kohtades oodates, nii et väga hull ei olnudki.
Pood ise pani aga alguses pea ringi käima, suu ammuli ringi vaatama ja silmi suureks ajama. Hetkeks oli tunne nagu oleks päriselt Hiina sattunud, sest enamus pakendeid olid hiinakeelsed (ehk siis hieroglüüfidega). Leidus ka igasugust põnevat kraami, mida tühja kõhuga muidugi väga põnev uudistada polnud. Siiski kulutasin seal tunni enne, kui kodu poole liikuma hakkasin. Natukene pildimaterjali ka:
 |
| Mmmm kuivatatud mereannid |
 |
| Erinevad seened vol. 1 |
 |
| Erinevad seened vol. 2 |
 |
| Elusad mereannid - sama suur lett oli ka surnud mereandidele (+külmletid) |
 |
| Suutsin siiski mõistlikuks jääda - ostsin ainult 6,5CAD/kg liha, litšitarretist, seakamara krõpsu, küüslauku ja Aloe jooki |
 |
| Õhtune magustoit - vahustatud kookoskoor mustikamoosiga |
Kella 9 ajal õhtul sai aga Taavi kirja: "seoses kandideerimisega tootmisinseneri kohale oleks soov võtta ühendust ja rääkida asjast lähemalt. Kuna teile sobiks? Mida varem seda parem". Minu esimene küsimus oli, et tore tore aga kuhu ma kandideerisin? Õnneks kirja allkirjas oli ühe tööagentuuri nimi, mille abil sai otsingut oluliselt kitsendatud. Kirjutasin vastu, et mulle sobib peale kella 2'te ja jäin vastust ootama.
DAY 82
Taavi tööpäev ei pane enam millegagi imestama. Suhteliselt rutiinseks teine muutunud. On tekkinud taustsüsteem ja oskus tegelikku olukorda hinnata. Koju jõudes jäin kõnet ootama, aga sain õhtu poole hoopis kirja, et teeme kolmapäeval kell pool 5. Sobib. vähemalt on teada, kuna oodata.
Kui Marii hommikul tööle jõudis selgus, et järgmisel töötajal oli kliendiga õige huvitavaks läinud ja hetkel on kliendil keeld seda keskust külastada. Positiivne pool on see, et võib-olla kontorirahvas hakkab ka aru saama, et selle kliendiga välja minemiseks on alati kahte inimest vaja…
Ülejäänud tööpäev möödus Mariil hägusena, kuna on end külmetanud ja pea oli paks. Peale banaanipannkookide midagi asjaliku vist ei teinudki.
Koju jõudsin kuidagi ekstravara - 15:30 - mistõttu polnud Taavi veel sööki täitsa valmis jõudnud teha. Andiski mulle võimaluse pesemas ära käia. Õhtul ju ootas esimene vahetus distressikeskuses! Õhtusöögiks oli aga eestipäane karbonaad ja kartul kurgisalatiga.
Distressikeskuse vahetus algas 17:45 ning kestis 22ni. Esimesed 15 minutit on mõeldud töökoha valmis seadmisele ja kontrollimisele, et kõik ikka töötab. Esimesed neli vahetust on mu kõrval ka nö pikaajaline vabatahtlik, kes vajadusel annab nõu ning iga kõne lõpus tagasisidet. Nelja tunni jooksul tehti mulle umbes 20 kõnet, millest pooled olid nö naljakõned või suunamised mujale. Samas sain rääkida kahe või kolme "regulaarse" helistajaga, kellele on piirangud peale pandud. Vahetuse lõpuks olin saanud pikaajaliselt vabatahtlikult igati positiivset tagasisidet, kuid õnneks ka kaks soovitust - peaksin laskma kõnelejal algul rohkem rääkida (ehk siis mina peaksin rohkem kuulama) ja suitsidaalsuse küsimusega veidi ootama.
Taavi suhtles õhtul meid algselt võõrustanud klassiõega ja leppis kokku neljapäevaks ühe kohtumise söömisega. Mis tähendas eelmiste plaanide ümber mängimist, kuna algselt oli plaan minna ühtede teiste eestlaste juurde ahjusinki sööma. Pole hullu, kuna neile sobis ka kolmapäeval. Ilus pea 3kg tükk oli poest 10ne dollari eest leitud. Elagu suured kogused ja allahindlused.
No comments:
Post a Comment