Mariid tervitas hommikul tööle minnes ctraini "ummik". Nimelt oli üks ctrain katki läinud ja blokeeris järgnevate liikumist. See tähendas, et kesklinna läbimisele kulus tavalise 5 minuti asemel umbes 25 minutit. Tööle jäi õnneks ainult paar minutit hiljaks. Tööpäev ise oli väga aktiivne - sai kokku umbes 2,5 tundi jalutada ja veel tunnikese jõusaalis liigutada. Ja oligi tööpäev läbi.
 |
| Keskus, kus käime klientidega |
 |
| Keskus avati umbes kaks aastat tagasi ja näeb igati eeskujulik välja |
 |
| Midagi Taavi jaoks |
Näiteks pärast kella ühte öösel ei tohi ühele kliendile korraga serveerida rohkem kui kaks jooki. Jook on standardiseeritud mõiste, mis tähendab 17ml puhast alkoholi - ühte õlut (354ml), pokaali veini (148ml), pitsi viina (43ml). Meetermõõdustikku teisenduvad sellised ebaloogilised numbrid kohalikest untsidest. Peale kella kahte ei tohi üldse müüa ja kella kolmeks peavad olema kõik klaasid laua pealt koristatud.
Seaduse ees on alkoholi müüv asutus ja töötajad vastutavad, juhul kui oleks suutnud ära hoida "ettenähtava kahju", mille tulemusel klient end või kedagi teist vigastab. Kohustus on hoolitseda kliendi turvalise koju jõudmise eest, kui ta enam ise endaga hakkama ei saa, tellides talle takso. Tegelikult ei tohikski asi sinnani jõuda, kuna kliendi teenindamise oleks pidanud lõpetama enne, kui asi nii kaugele jõuab.
Mõistliku joomise alla loetakse mehel 15 jooki nädalas ja mitte rohkem kui kolm korraga.. aga erilistel puhkudel võib ka rohkem. Mitte minu vaid nende sõnastus.
 |
| Taavi tegi õhtusöögiks vanaema stiilis kastet |
Neljapäeval pidi Marii koos ühe kliendi ja töökaaslasega ujuma minema. Päris tore ju. Kahjuks lõptulemus oodatuga kokku ei läinud. Nimelt läksime kodust umbes 10 liikuma - seekord taksoga, kuna kliendil on "access" kaart, millega saab alati 3,8CADi eest sõita. Taksoga sõitmine tundus muidu aga päris kallis: sisse istumine 2,8CAdi + iga 120m (?) 20 senti.
Keskusesse kohale jõudes saime ilusti hoonesse sisse, kuid kahjuks ei soovinud klient kohe riietusruumi minna vaid istus lihtsalt riietusruumide uste ette maha ja oli seal nii 30 minutit. Seejärel jooksis jälle varasemalt tuttavasse meeste riietusruumi, kuid seekord suundus otsejoones basseinide ala poole. Ja istus ühe basseini äärde maha. Püüdsime igasugu trikke teha, kuid kahjuks ei õnnestunud ning klient proovis üha rohkem basseini poole liikuda - täies riietuses!
Üks hetk tulid töötajad meiega rääkima, et klient asub nende turvaalas ja seetõttu on ohtlik ning kas me ei saaks teda liigutada. Kuna meie tõsta ei tohi ilma ülemuste loata, siis palusime neile helistada (pärast enda maja juhiga konsulteerimist). Pärast tunni ajast teleofnikõnet öeldi, et võite ta turvaalast ära transportida - tõstsime siis kliendi ratastooli ja sõidutasime basseinialast välja. Kahjuks ei soovinud ta endiselt keskusest lahkuda, nii et saime veel 2 tundi meelitada. Koju jõudes, oli taaskord tööpäev läbi ja sai oma kodu poole liikuma hakata. Milline päev!
Taavi tegi alkoholi serveerimise eksami ära ja läks ümbruskonda võimalikku töökohta otsima. Jagas ära veidi alla 10ne resume, mis kunagi välja olid prinditud, aga tegi selle vea, et igalpool ei saanud kohtuda mänedzeriga ja resume, mida jagas ei näidanud üles varasemat töökogemust. Öeldi, et helistatakse tagasi. Võin etteruttavalt öelda, et sellel rindel on ainult vaikus. Esmaspäeval uuesti.
Õhtul käisime raamatukogus strateegiliste tutvuste loomise üritusel, kus olime 2 korda varemgi käinud. Läbiviijaks oli seekord jälle uus inimene. Teel kodu poole arvas Marii, et teeme praeleiba nädalavahetusel ostetud leivast. Ilmselgelt oli selle kõrvale vaja Taavil õlut ja Mariil jäätee jooki. Pole ikka päris see kui leib ei ole juuretisega tehtud aga dipikastmega maitses koos piisavalt hästi.
 |
| Marii pani joogile sildi peale, et vältida võõraste kätte sattumist (loe: Taavi poolt ära joomist) |
 |
| Snäkk ja Rummy mäng |
Marii lootis reedesest tööpäevast natukene rahulikumat, kuna õhtul tuli minna veel ravimi administreerimise koolitusele. Õnneks seekord läks ka soov täide. Hommikul sai guaššidega joonistada ning pärastlõunal õpetasin enda meelest kliendile tähti. Hiljem tuli aga välja, et ta oskab nii lugeda, kirjutada kui ka tunneb numbreid 100ni. Lihtsalt nende tegevuste jaoks vajab rohkem aega ning seetõttu ei pruugi kohe aru saada, et oskab.
Reedene tööpäev oli tunni võrra pikem, et saaksin esmaspäeval tunni varem koju ning seetõttu sain õhtuse vahetuse tüdrukuga suhelda. Algul tundus, et ta minusse just väga hästi ei suhtu, kuid kui sai teada, et olen ka immigrant ja Ida-Euroopast, siis hakkas rääkima, kui hea elu ikka Kanadas on ja et siin on ikka inimestel õigused ja vabadused. Pidin siis talle selgitama, et meil on Eestis ka ikka vabadused ja tegelikult täitsa tore. Ta ise on pärit Filipiinidelt ja siia tulnud umbes kaks aastat tagasi, kui ta ema elamisloa sai ja tema ka oma taotlusesse lisas. Pool aastat hiljem sai ta elamisloa ka oma abikaasale. Mina arvasin, et ta on umbes 20-aastane, kuid tuli välja, et hoopis 28.
Eelneval päeval linna peal jalutades, jäi Taavil ühel tänavanurgal silma silt, mis lubas tänaseks päevaks veini degusteerimist. Hommiku poole tegeles Taavi ühe joonestusprogrammi tundma õppimisega ning pealelõunal läks degustatsioonile. Õhtul proovis järelejäänud leivast teha leivasuppi aga jällegi, kuna seda magusat hapukat maitset ei ole, siis pole ikka päris see.
Kui Marii kell 21:30 koju jõudis ootas teda suurepärase uudisena saabunud pakk Marii emalt. Saime 1,7kg suitsuvorsti (nämmm), ristsõnu ja Marii oma kutsetunnistuse diplomi. Algselt oli küll plaan kohe magama minna, kuid loomulikult tuli üks Rummy mäng teha ja seetõttu sai alles südaööst unemaale. Mariid ootas hommikul taas kursusele minek.
No comments:
Post a Comment