Päev algas Mariil nagu ikka - tegi kaerahelbeputru, mida maitsestas maapähklivõi ja apelsinimarmelaadiga. Ideaalne kooslus! Segavaks faktoriks oli pidevalt tilkuv nina, nii et sai kaks pakki salvrätte tööle kaasa võetud (etteruttavalt võin öelda, et kõik sai ära kasutatud ja õnneks leidsin kotist veel kolmandagi paki, ilma milleta poleks läbi ajanud).
Tööle jõudes jagati ülesanded ära ning Marii suureks rõõmuks sai ta minna koos ühe kliendi ja tugiisikuga raamatukokku. Tundus lihtsa ja vahva ülesandena. Alguses ka oli - luges talle raamatut, mängis, laulis jne. Hetkel, mil tahtsid edasi liikuda, sai selgeks, et taaskord ei lähe äraminemine lihtsalt. Proovisid igasugu trikke, kuid klient suutis ikka üle kavaldada ja ennast sellega lõbustada.
Lõpuks helistati maja juhile ja lubas appi tulla. Pakkus, et otsigu ratastega tool ja proovigu selle peale saada. Ei õnnestunud, kuid juht võttis kaasa snäkipaki, nii et said lõpuks liikuma - nii 10 sammu edasi. Siis otsustas klient taas veidi puhata ja keeldus kategooriliselt tagasi tooli istumast. Pärast lühikest mõttepausi tuli juhile meelde, et raamatukogus on teistsuguseid ratastega toole - nahast tugitooli moodi, millel küljes lauake. See õnneks kliendile sobis ja nii ta raamatukogust auto juurde välja kärutati. Igati naljakas vahejuhtum - nii meile kui ka teistele raamatukogu külastajatele.
Taavi päev oli enam vähem sama tore. Äratus oli 10:30 ja enam vähem kohe saabus ka kaua oodatud pakk - juhe, millega arvutist pilt telekasse saada. Rõõmu kui palju…seni kuni proovis seda tööle saada. Kõigepealt proovis meie televiisoriga, siis proovis naabrimehe televiisoriga - mis ei õnnestu, see ei õnnestu.
Kahe korruse vahel liikudes, märkas, et FedEx on ukse taga käinud ja lipiku jätnud - tule ise pakile järgi nii 20 kilomeetri kaugusele. Ilmselgelt see mõte Taavile ei sobinud ja võttis ühendust FedExi klienditeenindusega. Kõigepealt rääkis automaatvastajaga, kes ei saanud aru, mis Taavi tahab ja lõpetas kõne ära. Seejärel sai rääkida päris inimesega, kes ütles, et pakivedajal pole telefoni kaasas ja võib öelda, et homme tagasi tuleks, aga kuna telefoni ei ole, siis…
Kõigeks selleks eelnevaks kulus terve päev, nii et Marii jõudis enne koju jõuda, kui Taavi süüa oli hakanud tegema. Tööl polnud tal süüa õnnestunud, nii et oli päris näljane ja nohust paksu peaga. Kiirelt sai koostööna tehtud frikadellisupp, mille alla jõi Marii ühe gripitee.
Õhtul sai ka Marii klienditeenindustega suhelda - panga ja kino - et saaks lõpuks oma kontodesse sisse logida. Õnnestus kiirelt ja valutult. Taavi sai FedExile ka oma mure edastatud.
Pärast seda kõike oli Marii enesetunne piisavalt hea, et kell 21 magama minna pärast gripitee joomist. Taavi jätkas "viimaste" Breaking bad osade vaatamist, mida tegi Marii suureks "rõõmuks" pea kella 3ni öösel.
DAY 27
Marii ärkas mõnusa peavaluga, nii et sai tavalise kuue tableti asemel seitse võtta (kaks Mg, kaks D-vitamiini, immuunsüsteemitugevdaja ja 2 peavalutabletti). Meeleolu parandamiseks suhtles Kaupoga, kes tegi tuju paremaks habemepildiga - aitas küll. Hommikukohvile lisas ka eelmisel päeval ostetud half-and-halfi (18% kohvikoor) - palju parem kui tavalise piimaga. Hea algus ilusale päevale!
Tööl sai esmalt ühe kliendiga Superstores käidud mütsi otsimas - tuli välja, et neil on meeste talvemütsid kõik ära ostetud. Seejärel jalutasime veel pool tundi ja läksimegi koju lõunat sööma.
Pärastlõunal tegime tuletõrjeõppust. Kahjuks keeldus üks klient välja minemast, nii et oli kaks tuleohvrit - klient ja tema tugiisik. Pärast õppust toimus majakoosolek, mille jooksul küsiti klientidelt, kuidas nad on oma elamistingimustega rahul, kuidas tugiisikud meeldivad, mida tahaksid muuta jne. Tuletan meelde, et kaks klienti on täiesti mitteverbaalsed ja kolmas räägib, siis kui ise tahab. Samas pean ütlema, et nad saavad väga hästi aru, mida küsitakse ja kogemusega õpid aru saama, mida nad vastavad. Interpreteerimine tegi asja lõbusaks - nii meile kui neile. Lõpetuseks mängisin ühe kliendiga I spy mängu, milles ta on väga osav! Kokkuvõttes oli väga vahva tööpäev ja koju minnes oli hea enesetunne.
Taavi ärkas seekord 9:30. Lõunat käis ta söömas koos Kadri poiss-sõbraga, kellega sai arutatud võimalike töökohtade üle. Maitsvad tacod andsid muidugi lisaväärtust juurde.
FedEx'ga läks seekord õnneks - jõudis samal ajal ukse taha, kui Taavi koju, nii et pakk käes. Nüüd saab Taavi endale meeldival viisil muusikat kuulata.
Lisaks kandideeris Taavi paarile töökohale - pöidlad pihku!
Marii käis veel enne koju tulemist raamatukogust läbi, et end klientide osas arendada ja ideid koguda. Kojutulemise ajal sai Taaviga sõnumeeritud (sms'id ju tasuta) ning viimase asjana mainis ta, et loodab, et ma ei taha koju jõudes WC'd kasutada. Kummaline.
Koju jõudes sain teada - nimelt oli tal kuidagi õnnestunud WC-uks lukku panna ja kuna meil pole ühtegi varrast, siis ei õnnestunud avada. Õnneks tuli enne viit töömees, kes poole minutiga ukse avas. Me olime töömehele juba tuttavad, nii et uuris, kuidas läheb jne. Armas. Manager oli muuseas Taavile pool naljaga maininud, et ei tea, kas tuleb ükski päev, kus meid ei pea nägema...
Õhtusöögiks oli Taavi teinud restoraniväärilise roa: tadžikimarinaadis kanafilee riisiga. Nämm..
Lisaks mängisime Rummy-t (1:1) ning sai jälle vannis mõnuledes raamatut lugeda.
No comments:
Post a Comment