Friday, January 23, 2015

DAY 8-9 Korter ja tööotsingud

Warning: rambling blog post!

Esimene öö uues kohas möödus palavuse käes vähkremisega (kuigi termosaat oli keeratud 20ne peale) ja endamisi mõtiskledes, et siin me siis elamegi nüüd mõnda aega. Sõba silmale saamine ei osutunud lihtsaks ülesandeks, kuna lisaks palavusele on seinad tehtud papist ja kuulda on iga väiksemgi hääl (nt. naabri vibreeriv telefon), samm või kraanis vee jooksmine.

Kõigega harjub nad räägivad.. ikkagi mõne jaoks meist esimene elamine korteris, aga esimese hooga julgen väita, et magada saab, siis kui seda kõik teisedki teevad ning ka siis tuleb võidelda kööktoa eelistega - tilkuv kraan ja tobedalt kõva lärmi tegev külmkapp.

Eelmisel päeval jäi meil veel saamata digiboxi ühendamiseks vajalikud kaablid, mis lubati tuua järgi ja paluti 7 päeva jooksul teavitada puudustest.

Hakkame, siis pihta:
1) WC-pott on lahti
2) Köögikraan on lahti ja tilgub
3) Üks akendest ei lukustu korralikult ja teine on ka "piisava" tuulutusvahega
4) Köögikapid on irvakil
5) Jupp põrandaliistu on puudu, aga naelad on omal kohal
6) Telekat ei saa vaadata, kuna puuduvad vajalikud juhtmed.
7) Vanni ei saa minna, kuna ei ole korki
8) Kööginõusid peaks olema komplekt, aga üks praetaldrik on puudu ja kõik veiniklaasid on erinevad
9) Köögi "ventilatsioonist" imbub õhtusel ajal tuppa suitsuhaisu

Kandsime puudustest ette ja lubati asjaga tegeleda.

Hommikusöögiks hommikusöögihelbed ja kohvi. Mõnusad värvilised ja täis suhkrut. Lapsepõlve värk, mida enam ei taha.


Taavi alustas tööotsingutega, aga enne sai võidelda meie ainukese kaasa võetud arvuti võimekusega. Hunnik näpukeerutamist hiljem otsustas ta midagi ette võtta ja proovis erinevaid puhastusvõtteid, mis andsid isegi tagasihoidliku võidu, aga oma interneti kasutamise harjumusi pidi sellegi poolest muutma, kuna 20ne tabi lahti hoidmine ei ole selle riistvara juures lihtsalt võimalik.

Tegevuse käigus mõtles ta aga, et midagi on nagu puudu - muusika - ja hakkas uurima võimalusi oma kaasa võetud kõrvaklapi võimendi/DAC'i ühendamiseks vooluvõrku. Kahjuks Euroopa adapterit ei oleks saanud kasutada, kuna sellel ei olnud laiendatud sagedusvahemikku ja Kanada võrgus see ei oleks töötanud. Esmapilgul lihtne ülesanne osutus keeruliseks.. võibolla küll kohaliku turu mittetundmise tõttu, aga ei suutnud interneti teel leida võimalust kuhugi "oomipoodi" jalutamiseks ja asja ära ostmiseks. Jääb üle interneti teel tellimine, milleks leidis ka mitu võimalust, aga 10ne dollarilise asja juures 20 daala saatmiskulu maksta ei tundu väga ratsionaalne, aga küll melomaanipisik saab võitu, kui aeg käes.

Sedasi asjatades oli vahepeal saabunud lõuna ja Marii jõudis tagasi Alberta works'ist (kohalik sotsiaalamet vms.), kus ta käis resumeesid printimas. Tegime süüa ja saime tõdeda korteri järjekordset miinust - kubu puudumist. Ahjaa venti ei ole ka vannitoas.

Veidike juustu
Katsusime lahtise aknaga ära majandada ilma, et suitsuandurit tööle paneks. See tõi kohale ühe uudishimuliku orava


Marii läks jälle linna peale, et parandada pangas tehtud näpukas - Motsmeeds. Vabandati ette ja taha ning Taavi jätkas samal ajal kodus tööotsinguid.
Seoses raamatukogus käimisega paar päeva varem olime saanud lendlehe, kus oli kirjas, et seal toimub karjäärinõustamine neljapäeva õhtul kell 18. Mõtlesime järele uurida, millega tegu. Kohalejõudes selgus kahjuks, et populaarne üritus ja kohad olid täis. Soovitati jääda strategic networking (kontaktide loomine) töötuppa, mis toimus teises saalis. Mõtlesime, et kuna me juba välja tulime, siis kuulame natukene. Lõppes sellega, et jäime lõpuni. Saime kuulda mõnda mõttetera, teiste läbielamisi ning ka ise sõna sekka öelda tutvustamise voorus. Mariil õnnestus läbiviijaga üks kohvijoomise kohtuminegi broneerida, kuna psühholoogia ja õpetamise taust oli ühine.



Sõitsime trammiga paar peatust ja jalutasime õhtuses kõrghoonete tulede säras koju.




Õhtul ootas meid ees järjekordne palav ja hääli täis öö. Kuskil kõrvalkorteris keegi kell 23 öösel, niipalju kui loogika ja kujutlusvõime võimaldab, tegeles millegi karvase raseerimisega. Vesi 5 sekundit, vaikus 20 sekundit ja niimodi pool tundi järjest. Selle saateks hüüdis vahelduseks külmkapikompressor.



Kuidagi õnnestus uinuda ja magada seni kuni ülejäänud majarahvas hakkas tööle minema.

Hommikusöök söödud, otsustas Marii üle tee asuvasse vereloovutuspunkti minna, et uurida, kas tahetakse tema verd vastu võtta. Täna ei tahetud, kuna suur grupp oli tulemas, kuid lepiti uus aeg esmaspäevaks kell 9:15.
Lisaks pani Marii end kirja First Aid ja CPR koolitusele, mida paljud töökohad, millele ta kandideerinud on nõuavad. Koolitus on 27.01 ehk siis Marii ei pea muretsema, et tal oma sünnipäeval midagi teha ei oleks.

Hommikul kella 9 ajal pidi tulema keegi midagi parandama ja puuduvaid asju tooma. 10:30 me siis küsisime, et kas ehk on kell 9 ringis?
Taavile helistati ühest marketing ettevõttes, kuhu oli avaldus suure kandideerimise käigus saadetud, kuna kuulutuses oli sõna insener. Tegelikult oli seal kirjas "Kas oled inseneriõppes ning sooviksid teenida lisaraha?". Mis seal ikka - kutsuti ja intervjuu kogemuse pärast tasub ju käia. Lepiti kokku kohtumine sama päeva õhtul kella 18:15ks. Vahepeal sai uuritud veidi tausta ning selgus, et tegeletakse nugade ja muu säärase müügiga. Taavi mõtles, et noad on ju toredad, aga antud juhul oleks esimeseks sammuks olnud komplekti oma sõpradele, tuttavatele maha parseldamine.

Vahpeal saabus asiaadist parandaja, kes keeras wc-poti ja köögikraani kinni ning lasi uue kruvi akna lukustile. Tõi endaga kaasa ka ühe 8-kujulise otsikuga juhtme digiboxi ühendamiseks, millega polnud meil midagi teha. Tilkumise kohta vastas, et 10 sekundit 1 tilk on täiesti normaalne - pane svamm alla ja siis on kõik hästi. Meile see variant ei sobinud ning lubas järgmisel nädalal tagasi tulla. Lisas veel, et pigem tundke muret külmkapi pärast - see on palju lärmakam kui see 1 väike tilk.




Sõime lõunat ja meid külastas korteri manedzer, kes tõi meile paar vajalikku juhet. Uurisime külmkapi kohta aga saime vastuseks, et see on pool aastat vana ja nii peabki olema. Lubas siiski külmakapi firmaga ühendust võtta ja asja uurida.

Võtke oma nutikad välja ja seiske külmkapist 2m kaugusele ning vaadake, mis tulemuse ilma muu mürata saate. Meie tulemus sai selline.



Vargapesa/pikendusjuhtme jättis ta aga toomata ja meie teleka saaga jäi seekord veel poolikuks. Läks "korraks" ära ja tuli kahe tunni pärast puuduva inventariga tagasi. Taavi sättis vajaliku üles ja saimegi endale lõpuks algelise digiTV. Vähemalt internet on seni olnud suhteliselt talutav.

Aeg oli saanud juba nii kaugele, et oli viimane aeg minna uuesti Alberta works'i asju printima enne, kui tööpäev läbi saab, kuna eile olid printeriseaded valed ja siin kohapeal on ju ka teine paberimõõt US letter mitte A4, millest tulenevalt nägi resumee veidi kohmakas välja.

Enne välja minekut keerasime kütte täiesti miinimumi ehk annab temperatuur järgi. Spoiler alert: endiselt on sama palav.

Olime eile raamatukogus saanud vihje, et välisriigis saadud hariduse saab Alberta works'is tasuta viia võrdsele skaalale Kanada haridusega, kui ollakse töötu, aga kohapeal selgus, et kontor mida külastasime tegeleb rohkem sotsiaalprobleemidega ja soovitati teist kontorit, kust meile öeldi, et jah aga see tasuta osa kehtib ainult elamisloa saanud isikutele. Jalutasime kodu poole ja tee peal oli silt "tasuta veini degusteerimine". Kõlas hästi. Intverjuule ka julgem minna. Astusime sisse ja saime degusteerida 6 erinevat veini ning soetasime ühe kanada hobipruulikoja õlle. Jutu käigus sai jäetud maha ka üks resumee.

Marii käis poes ja ostis endale 2 dollari eest 2 õuna ja Taavi käis oma intervjuul, kus öeldi talle viisakalt ära, kuna ta olevat uus ja see ei ole ärile hea, kuna puuduvad kohalikud sõbrad, kellele tavaari maha ärida. Õuntega tegi Marii endale kodujuustupannkooke, mis jäi tõenäoliselt viimaseks korraks, kuna venitlatsiooni puudumise tõttu võttis õhk köögis kergelt sinaka varjundi.



Taavi tegi mõned romantilised pildid koos uue kallimaga. Mõnus humalane rüübe.



Saime Kadrilt sõnumi, kes kutsus meid homme matkama. Kellaajad täpsustamisel, aga sellest juba järgmine kord.

PS! Mrs. Marii-Heleen Motsmees did not participate in the production of this blog post.

No comments:

Post a Comment