DAY 38-39 Ärasaatmine

DAY 38

Laupäevale mittekohaselt tuli Mariil taas ärgata 6:40 ja ravimi administreerimise koolitusele minna. Suureks üllatuseks oli hommikuks maha sadanud korralik kiht lund ning temperatuuriks oli umbes 10 miinuskraadi.

Koolituse teine päev, erinevalt esimesest, oli päris praktiline ja seetõttu läks päev kiirelt. Koolitus lõppes lihtsa eksamiga, kuna koolitaja oli kõik küsimused eelnevalt välja toonud. Nüüd on mul õigus klientidele ravimit anda!

Ctrainile istudes, saatsin Taavile sõnumi, et hakkaks linna poole liikuma. Nimelt oli meil vaja lahkuvatele eestlastele kingitus osta. Mariil oli mitu mõtet, mida tahtis teoks teha. Esiteks oli soov osta mullitajad, mille külge siduda silt: "It blows that you are moving - so blow some stress away!" ja õhupall. Lisaks ostsime maailmakaardi, kuhu saavad märkida ristikestega, kus on juba käinud ning kuna meie teada neil päris kindlat plaani ei ole, kuhu edasi minna/jääda, siis lisaks püstol, millega valikut lihtsamaks teha ja õnnele võimalus anda. Õnneks leidsime kõik asjad Dollaramast, kuid aega võttis siiski 1,5h.

Koju jõudes tervitasid Mariid läikivad põrandad ja ideaalselt korras kodu - Taavi oli koristanud. Lühikese ööunde tõttu oli Marii päris väsinud ning seetõttu tegi kahetunnise iluuinaku.

Ärgates tuli kink valmis sättida ning minna juba tuligi. Seekord saime taas tutvuda kolme uue eestlasega - seekord pere, kus kasvamas 1,5 aastane plikatirts. Kohale olid tulnud enamus Calgary (teadaolevatest) eestlastest, kellega sai maailma asjade üle arutada. Lisaks olid kohal ka korteri uued omanikud, kes lubasid ka edaspidi hoida üleval koha "eestlaste maja" staatust ning kokkusaamisi korraldada. Ilmselgelt sai mängida ka Rummyt. Hoolimata sündmuse kurvamaigulisusest oli igati vahva. Koduteel suutis Marii jää peal nii õnnetult libastuda, et kukkus otse selja peale ning väänas vasaku jalalaba tagurpidi - õnneks kõndida siiski sai. Koju jõudsime veidi enne nelja.

DAY 39

Hoolimata hilisest magamamineku ajast olime kell 8:30 üleval. Pärast voodis mõnulemist alustasime hommikut Skypes sugulastega suhtlemise ja kuumade suitsuvorsti-juustu saiadega. Väga mõnus hommik.

Eelmisel päeval saime ühelt eestlaselt prooviks uue DP-HDMI adapteri ja selle abil õnnestus lõpuks pilt edukalt arvutist telekasse saada. Selle puhul vaatasime ära filmi "Birdman". Võib soovitada küll, kuigi tegu pole kindlasti komöödia/draamaga nagu imdb selle välja reklaamib.

Pealelõunat käisime kohalikus poes ja ostsime järgmiseks nädalaks toidukraami. Kuigi tundus, et õieti ei ostnudki midagi, kulus siiski 52 CADi.

Ülejäänud päev möödus sarjade järelevaatamisele, söögitegemisele ja raamatu lugemisele. Õhtusöögiks ahjukana, friikartulid ja jäätis, mida sai nautida loomulikult Oscareid vaadates!

DAY 35-37 Tavaline nädal

DAY 35
Mariid tervitas hommikul tööle minnes ctraini "ummik". Nimelt oli üks ctrain katki läinud ja blokeeris järgnevate liikumist. See tähendas, et kesklinna läbimisele kulus tavalise 5 minuti asemel umbes 25 minutit. Tööle jäi õnneks ainult paar minutit hiljaks. Tööpäev ise oli väga aktiivne - sai kokku umbes 2,5 tundi jalutada ja veel tunnikese jõusaalis liigutada. Ja oligi tööpäev läbi.

Keskus, kus käime klientidega

Keskus avati umbes kaks aastat tagasi ja näeb igati eeskujulik välja

Midagi Taavi jaoks

Taavi mõtles, et võimalike töökohtade valiku suurendamiseks võiks ära teha alkoholi serveerimise loa, mis on riigis kohustuslik, kui on soov selles valdkonnas tegeleda. Internetipõhine kursus maksab 25 dollarit. Läbimiseks kulub olenevalt tempost 4-6 tundi. Loogiliselt ülesehitatud koos vaheküsimuste ja õppevideodega. Lisaks sellele on enamus teksti võimalik, lisaks lugemisele, ka kuulata. Sai natukene targemaks Kanada alkoholipoliitika kohapealt.

Näiteks pärast kella ühte öösel ei tohi ühele kliendile korraga serveerida rohkem kui kaks jooki. Jook on standardiseeritud mõiste, mis tähendab 17ml puhast alkoholi - ühte õlut (354ml), pokaali veini (148ml), pitsi viina (43ml). Meetermõõdustikku teisenduvad sellised ebaloogilised numbrid kohalikest untsidest. Peale kella kahte ei tohi üldse müüa ja kella kolmeks peavad olema kõik klaasid laua pealt koristatud.

Seaduse ees on alkoholi müüv asutus ja töötajad vastutavad, juhul kui oleks suutnud ära hoida "ettenähtava kahju", mille tulemusel klient end või kedagi teist vigastab. Kohustus on hoolitseda kliendi turvalise koju jõudmise eest, kui ta enam ise endaga hakkama ei saa, tellides talle takso. Tegelikult ei tohikski asi sinnani jõuda, kuna kliendi teenindamise oleks pidanud lõpetama enne, kui asi nii kaugele jõuab.

Mõistliku joomise alla loetakse mehel 15 jooki nädalas ja mitte rohkem kui kolm korraga.. aga erilistel puhkudel võib ka rohkem. Mitte minu vaid nende sõnastus.

Taavi tegi õhtusöögiks vanaema stiilis kastet

DAY 36

Neljapäeval pidi Marii koos ühe kliendi ja töökaaslasega ujuma minema. Päris tore ju. Kahjuks lõptulemus oodatuga kokku ei läinud. Nimelt läksime kodust umbes 10 liikuma - seekord taksoga, kuna kliendil on "access" kaart, millega saab alati 3,8CADi eest sõita. Taksoga sõitmine tundus muidu aga päris kallis: sisse istumine 2,8CAdi + iga 120m (?) 20 senti.

Keskusesse kohale jõudes saime ilusti hoonesse sisse, kuid kahjuks ei soovinud klient kohe riietusruumi minna vaid istus lihtsalt riietusruumide uste ette maha ja oli seal nii 30 minutit. Seejärel jooksis jälle varasemalt tuttavasse meeste riietusruumi, kuid seekord suundus otsejoones basseinide ala poole. Ja istus ühe basseini äärde maha. Püüdsime igasugu trikke teha, kuid kahjuks ei õnnestunud ning klient proovis üha rohkem basseini poole liikuda - täies riietuses!

Üks hetk tulid töötajad meiega rääkima, et klient asub nende turvaalas ja seetõttu on ohtlik ning kas me ei saaks teda liigutada. Kuna meie tõsta ei tohi ilma ülemuste loata, siis palusime neile helistada (pärast enda maja juhiga konsulteerimist). Pärast tunni ajast teleofnikõnet öeldi, et võite ta turvaalast ära transportida - tõstsime siis kliendi ratastooli ja sõidutasime basseinialast välja. Kahjuks ei soovinud ta endiselt keskusest lahkuda, nii et saime veel 2 tundi meelitada. Koju jõudes, oli taaskord tööpäev läbi ja sai oma kodu poole liikuma hakata. Milline päev!

Taavi tegi alkoholi serveerimise eksami ära ja läks ümbruskonda võimalikku töökohta otsima. Jagas ära veidi alla 10ne resume, mis kunagi välja olid prinditud, aga tegi selle vea, et igalpool ei saanud kohtuda mänedzeriga ja resume, mida jagas ei näidanud üles varasemat töökogemust. Öeldi, et helistatakse tagasi. Võin etteruttavalt öelda, et sellel rindel on ainult vaikus. Esmaspäeval uuesti.

Õhtul käisime raamatukogus strateegiliste tutvuste loomise üritusel, kus olime 2 korda varemgi käinud.  Läbiviijaks oli seekord jälle uus inimene. Teel kodu poole arvas Marii, et teeme praeleiba nädalavahetusel ostetud leivast. Ilmselgelt oli selle kõrvale vaja Taavil õlut ja Mariil jäätee jooki. Pole ikka päris see kui leib ei ole juuretisega tehtud aga dipikastmega maitses koos piisavalt hästi.

Marii pani joogile sildi peale, et vältida võõraste kätte sattumist (loe: Taavi poolt ära joomist)

Snäkk ja Rummy mäng

DAY 37

Marii lootis reedesest tööpäevast natukene rahulikumat, kuna õhtul tuli minna veel ravimi administreerimise koolitusele. Õnneks seekord läks ka soov täide. Hommikul sai guaššidega joonistada ning pärastlõunal õpetasin enda meelest kliendile tähti. Hiljem tuli aga välja, et ta oskab nii lugeda, kirjutada kui ka tunneb numbreid 100ni. Lihtsalt nende tegevuste jaoks vajab rohkem aega ning seetõttu ei pruugi kohe aru saada, et oskab.

Reedene tööpäev oli tunni võrra pikem, et saaksin esmaspäeval tunni varem koju ning seetõttu sain õhtuse vahetuse tüdrukuga suhelda. Algul tundus, et ta minusse just väga hästi ei suhtu, kuid kui sai teada, et olen ka immigrant ja Ida-Euroopast, siis hakkas rääkima, kui hea elu ikka Kanadas on ja et siin on ikka inimestel õigused ja vabadused. Pidin siis talle selgitama, et meil on Eestis ka ikka vabadused ja tegelikult täitsa tore.  Ta ise on pärit Filipiinidelt ja siia tulnud umbes kaks aastat tagasi, kui ta ema elamisloa sai ja tema ka oma taotlusesse lisas. Pool aastat hiljem sai ta elamisloa ka oma abikaasale. Mina arvasin, et ta on umbes 20-aastane, kuid tuli välja, et hoopis 28.

Eelneval päeval linna peal jalutades, jäi Taavil ühel tänavanurgal silma silt, mis lubas tänaseks päevaks veini degusteerimist. Hommiku poole tegeles Taavi ühe joonestusprogrammi tundma õppimisega ning pealelõunal läks degustatsioonile. Õhtul proovis järelejäänud leivast teha leivasuppi aga jällegi, kuna seda magusat hapukat maitset ei ole, siis pole ikka päris see.

Kui Marii kell 21:30 koju jõudis ootas teda suurepärase uudisena saabunud pakk Marii emalt. Saime 1,7kg suitsuvorsti (nämmm), ristsõnu ja Marii oma kutsetunnistuse diplomi. Algselt oli küll plaan kohe magama minna, kuid loomulikult tuli üks Rummy mäng teha ja seetõttu sai alles südaööst unemaale. Mariid ootas hommikul taas kursusele minek.

DAY 33-34 - Family day ja vastlapäev!

DAY 33

Marii kodune hommik möödus nagu ikka - kaerahelbepudru ja küllaldase ajaga. Uksest välja astudes tekkis aga segadus - kus on kõik inimesed ja autod? Mida edasi liikus seda mõtlikumaks võttis, kuni tuli meelde, et täna ju Alberta provintsi püha - perepäev. Väike lootus tekkis, et äkki mõni klientidest ka perega aega veetma läinud ja saab niisama lebotada, kuid see tõeks ei osutunud.

Tööle jõudes, sai kohe minna 40-minutilisele jalutuskäigule, et ühte klienti üleval hoida. Päris naljakas oli, kuna küsimusele "Kas magad?" jalutuskäigu ajal vastas "jah". Eks ta nägi suht selline välja ka nagu teeks uneskõndi. Jalutasime elamurajoonis, mis koosnes enamasti ühepere majadest. Huvitav nende juures oli see, et majade ees vedeles igasugu asju - rattad, muruniidukid, lumelabidad jne. Selline tunne, et jalutad apokalüpti järgses filmis, kus inimesed sekundipealt oma tegevused pooleli jätnud ja õhku haihtunud.

Koju tagasi jõudes, oli teistel tekkinud hiilgav idee - lähme kahe kliendiga spordikeskusesse. Minul selle vastu midagi ei olnud, nii et poole tunni pärast hakkasime liikuma. Kohale jõudes selgus, et peame minema koduvõtmete järele, aga kuna olime juba keskuses sees, siis jäin mina ühe kliendiga sinna. Selle kliendiga, kellega kaks eelnevat esmaspäeva olen saanud erinevates kohtades lihtsalt passida. Seekord väga palju erinev ei olnud.

Kõigepealt ootasime ujula klaasseina taga ja vaatasime ujuvaid inimesi. Siis tuli õnneks töökaaslane tagasi ja kuna teist klienti on vaja liikumises hoida, läksin mina temaga jõusaali. Spordikeskuses ise on väga vahva - esimesel korrusel on ujula, korvpalli ja võrk/sulgpalli saalid (lisaks raamatukogule, usukeskusele jne) ning üllatus-üllatus palvetuba.

Palvetuba - paremale jääb vaip ja otse ees akvaarium kaladega

Teisel korrusel on jooksurada, mis on alumiste saalide ümber ning paremas küljes on suuur jõusaal koos erinevate masinatega (esimest korda nägin mina Stair Masterit - ehk siis masin, mis näeb välja nagu trepp). Minu kliendile meeldis seal kõndida, joosta ja sõudeergomeetriga sõita. Viimast tegi küll puuduliku tehnikaga, mida mul korrgieerida ei õnnestunud. Mina sain igatahes korraliku trenni tehtud oma viigipükstes, talvejalanõudes ja poole ajast käekotiga.

Trenn tehtud oli aeg lõunaks. Läksime siis tagasi sinna, kuhu töökaaslase kliendiga jätnud olime - ilmselgelt polnud nad meetritki liikunud. Meie tulekuga, aga klient aktiveerus ja oli nõus liikuma - kahjuks vales suunas, nii et lõpuks lõpetasime - üllatus-üllatus meeste riietusruumis. Saatsin Taavile sõnumi, et küll mu töö on lahe - toob uutesse huvitavatesse kohtadesse! Esimesed 15-20 minutit olid suhteliselt piinlik, kuid siis harjus ära. Ümberringi olid kõik muidugi väga mõistvad ja toetavad. Keskuse töötaja tuli ainult korra küsima, et kas me ikka teame, et peredele mõeldud riietusruum on ka olemas ja äkki sooviksime sinna minna. Pärast olukorra selgitamist, pakkus abi, millest kahjuks pidime keelduma.

Mina sain seekord u 2 tundi erinevaid nippe edutult proovida ja siis pidime teise kliendiga, kes nii ilusasti terve aeg ootas, bussiga koju minema. Ilmselgelt ei teadnud mina, mis bussiga ja millisesse peatusesse. Pärast pikka selgitust töökaaslaselt, lootsin siiski ülesse leida - õnnestus, kuid mitte saadud juhtiste abiga. Lisaks ei teadnud ma ka, millises peatuses välja tuleb minna, nii et kui enam vähem õige kant tundus, küsisin kliendilt "kas nüüd tuleb välja minna?". Selle peale kargas ta istmelt püsti ja eeldasin, et ju on õige. Õnneks oli kant õige ja leidsime kodu ilusti ülesse. Selle päeva tööseiklused saidki läbi.

Taavi luges päeval sõiduteooria juhendit ning ei saanud oma teadmisi veel kontrollima minna kuna eelpool mainitud perepäeva tõttu oli register kinni.

Koju jõudes olin väga näljane, kuid õnneks ootas Taavi kohe söögiga - karbonaad juurviljadega.

Järjekordne mmaitsev õhtusöök

Taavi suhtles õhtul kohalike eestlastega ja sai järgmiseks päevaks Rummy lahing kokku lepitud. Selle peale pidime ilmselgelt kohe harjutama hakkama - seekord jäi seis 2:1 Marii kasuks.

Marii suureks rõõmuks tuli pärast mängimist telekast Castle uus osa, mille saatel oli mõnus trenni teha. 

DAY 34

Hommikuse pudrusöömisega ühines seekord ka Taavi, kes tahtis varakult lubade tegemise kohta uurima minna. Jalutasime koos kuni teed lahku läksid. Hoolimata sellest, et esmaspäeval oli asutus kinni polnud teisipäeva hommikul suuremat tungi selle teenuste järele. Isegi leti taga oli ainult 1 inimene rääkimata klientidest. Eesti ARK's küll sellist asja poleks olnud. Kahjuks sain rõõmsalt koju tagasi jalutada kuna pidin tõestama oma resideerumist Albertas mille tarvis oli vaja esitada mingi arve, palgalipik, rendileping vms. mida mul loomulikult kaasas ei olnud. Neile ei sobinud variant prindime emaili pealt arve välja. Maksin 17 CADi, et teha teooria eksam. Sain läbi. Seejärel loovutasin oma eesti load (huvitav oli see, et minu käest ei küsitud lubade tõlget kuna kõigilt teistelt eestalastelt keda tean on seda tehtud), tegin kastikestesse linnukesi ja allkirjastasin mitmeid dokumente. Järgmisena nägemiskontroll, värvipimeduse test, foto seeria ja järgmised 22 CAD'i (õppija)lubade väljastuse tasu. Jään ootama sõidukogemuse ümber arvestamist, et ei peaks ootama 2 aastat, et sõidueksamile registreerida. Sellest oma eesti lubade loovutamine ja lisaks sellele kohaliku seaduse järgi ei tohi provitsis olla kahtesid juhtimisõigust tõendavaid dokumente.

Süsteemi eripäradest.

Siin märgitakse juhilubadele aadress, pikkus, kaal, juuste värv ja silmade värv.

Eestis on kategooriad A-E aga siin on klassid 1-7

7 klass - a la rolleriload. Peab tegema ainult teooria eksami (test on sama 7-5 klassil). 30 küsimust 25 õiget. Süsteem kontrollib vastust peale igat küsimust ja 6 vea täis saamisel isegi kui küsimusi on veel lõppeb sooritus ebaõnnestumisega. Küsimusi saab vahele jätta aga juba vastatud küsimusi hiljem muuta ei saa. Võib teha alates 14 eluaastast. Võib juhtida autot (ajavahemikul 00:00-05.00 ei tohi) kui su kõrval istub 5 klassi (sõiduauto) piiranguteta lubade omanik.

6 klass - Mootorratta juhiload. Põhjalikult ei uurinud aga jäi mulje et 16 aastaselt võid istuda juba ka kõige võimsamate superbike'de selga.

5 klass - sõiduauto load. Võid juhtida sõidukit kuni 15 reisjaga. Võid teha sõidueksami kui oled 16. Saad algajaload ja 2 aasta sõidukogemuse järel teed uue sõidueksami ja saad "edasijõudnute" load.  Autokooli kui sellist läbima ei pea. Algajate test 30 min, edasijõudnute oma 60 min. Platsi eskamit kui sellist ei ole. Tagurpidi ei pea parkida oskama välja arvatud paralleel parkimine. 90 ja 45 kraadi all asuvatele parkimiskohtadel sõidetakse nägu ees sisse. Kohustuslik testi osa on mäe peal parkimine, mis tähendab tavalisele lisaks autorataste õigele poole välja keeramist. Algaja ei tohi juhendada 7 klassi lubadega õppijat ja peab sõitma kaine peaga. Edasijõudnu võib endale 2 õlut lubada- kuni 0,5 promilli. Lisaks on siin "trahvipunktide süsteem" kus iga eksimuse eest maksad punktidega. Kvoot täis saab peatatakse juhtimisõigus. Algajatel 7 punkti edasijõudnutel 15. Näiteks kuni 15km/h kiiruse ületamist läheb kirja 2 puntkina. Rohkem kui 51km/h saad 6 punkti. Trahvidest ja muudest kaasnevatest karistusest ei oska rääkida aga niipalju siis punktidest.

4 klass - alarmsõiduk, takso vms

3 klass - veoauto

2 klass - buss

1 klass - haagisega veoauto.

Peale 5 klassi edasijõudnud lubade saamist võib kohe taodelda kõiki eelpool mainitud klasse ja 1 klassi lubade saamisel antakse juhtimisõigus kõigile klassidele välja arvatud mootorratas. Lisaks tuleb läbida 10 tunnine 250CAD'i maksev koolitus kui sõidukil on õhkpidurid. 1 klassi lubade puhul kohustuslik element. Tuleb sooritada vastava klassi teooriaeksam samuti 30 küsimust ja 25 õiget ja läbida sõidueksam.

Ka Marii tööpäev polnud täna tavaline - esimesed kolm tundi oli hoopis koolitus "Professionaalne dokumenteerimine". Sain teada, et dokumenti ei tohi jätta tühje ridu, kuna mõni töökaaslane võib seda kurjalt ära kasutada ja sinu nime all lollusi kirjutada. Lisaks õppisin, kuidas täita ebatavalise juhtumi raportit. Ülejäänud osa oli haigutama panev ja teada-tuntud.
Järelejäänud kolm tundi veetsin töökohas maailmaimede 3D raamatut uudistades, "I spy" mängu mängides ja niisama töökaaslastega vesteldes. Igati mõnus ja lõõgastav vahelduseks.

Koju minnes jäi "kogemata" teele vintage pood, kuhu pidin lihtsalt sisse astuma. Pood, mis oli täis ilusaid kleite erinevatest ajastustest, ehteid (kaks kaelaketti jäid minust nii kurvalt maha), peakatteid ja tarbeesemeid. Proovisin ühte kampsunit, kleiti ja seelikut. Viimane oli mõeldud tegelikult vaateaknale panemiseks ning müüja sõnul oli toodud just fotoshootilt + vintage Ralph Lauren - ilmselgelt pidin proovima. Ja minu suureks üllatuseks isegi sobis mulle ja peegli ees oli nii vahva keerelda, nii et pidin lihtsalt ära ostma. Enda (ja Taavi) lohutuseks võin öelda, et see oli kui hiline sünnipäevakink endale, kuna ostsin Eestist kaasa toodud sularaha eest, mille olin saanud sünnipäeva puhul…

Nii armsasti pakiti seelik siidpaberi sisse..

Uus seelik!

Koju jõudes ootas postkastis lõpuks doonorikaart - muutsin Internetis oma järgmise vereloovutuse aja ka ära, kuna algselt sai pandud hommikuks, aga pean siis töötama.

Seejärel ootas laual järjekordne imehea õhtusöök - pasta koorese kalaga, roheline salat (midagi uut siinolemise ajal) ja valge vein (taaskord mitte väga õnnestunud valik - enam allahindlustega kaasa ei lähe!).

Lisaks oli Taavi vastlapäevale kohaselt (vastla)kukleid (ja ekstra mulle kaneelirulle) küpsetanud, et saaksime külla kaasa võtta.

Mareni ja Jorma juurde läksime jälle mööda ilusate majade piirkonda ning Marii tegi õhtupimeduse varjus paar pilti, mille kvaliteet just kõige parem ei ole.

Külla jõudes hakkas Taavi vispliga vahukoort vahustama ja lõpptulemuseks saime imehead vastlakuklid!

Lisaks meile tuli külla veel 4 eestlast - nii et eestlaste arv, keda Calgarys teame suurenes jälle..ja samas ka vähenes. Nimelt saime teada väga kurva uudise - Jorma ja Maren peavad kahjuks Kanadast tagasi Eestisse minema. Jääme ilma korralikest Rummy-O mängu vastastest, Calgary eestlaste seltsielu ülevalhoidjatest ja väga vahvadest inimestest. Suur pettumus.

DAY 31-32 Fanfaar 1 KUU

DAY 31

Laupäeva hommik algas pannkookidega, mille tegemisega Marii suurepäraselt hakkama sai - mõnusa krõbeda äärega. Tuba oli muidugi praadimisega kaasnevat lõhna ja sinist vinet täis, kuna kubu ei ole ja ventilatsioon on puudulik. Lõppkokkuvõttes väike hind, mida maksta maitsva hommikusöögi eest.

Seejärel rääkisime kodustega ja seadsime sammud avastama järgmist taluturgu. Kena 5km pikkune jalutuskäik päikese käes, mis viis meid mööda Calgary Stampede keskusest, kus suvel toimub rodeo.

Stampede keskus

"Varemed" keset linna

Näide majaesisest

Alguses tundus turg asjalik olevat, aga kahjuks edasi suundudes sai selgeks, et üle poole sellest on täika moodi, kus müüakse vanakraami. Nagu kanadas kombeks peab kindlasti olema ka ala, kus süüa, sest ostlemine väsitab ju ära ja energiravarud vajavad laadimist. Väikse osa peal leidus ka värsket toidukraami, millest osa ka tasuta näidiste näol proovida sai ja oma vitamiinivarusid täiendada. Ostsime tomatit, õuna ja apelsini.

Vahtrasiirup ja mesi - peame veel ostma

Koju jalutasime teist kaudu, mis viis mööda jõe kaldal olevat kergliiklusteed.

Kohalik koolimaja - enamus siiski ühe-kahekordsed

Vaade kesklinnale ja Stampedele

Stampede sissepääs

Järjekordne vaade kesklinnale

Jõeäär

Kirik, mida Marii tükk aega eemalt oli imetlenud

17. avenüül jalutasime mööda euroopa poest ja otsustasime sisse vaadata. Enamus väljapanekust oli sedapuhku Türgi päritolu. Kohaliku pagari leivariiulil nägime tuttavas toonis leiba ja otsustasime lähemalt uurida. 80% rukkijahu ja 20% täistera nisujahu. Otsustasime proovida. Tegemist on kahjuks ikkagi saiaga. Kergitatud pärmiga ja hapukast maitsest võib ainult und näha.

Sellest hoolimata tegime ahjus sooje leibu koos singi tomati ja juustuga mis maitsesid saiale vahelduseks päris hästi ja vaatasime telekast Simpsonite maratoni - sõbrapäeva eri.

Õhtuks olid meil pangakaardi boonuspunktide eest lunastatud tasuta kinopiletid Chinooki keskuses olevasse Calgary suurimasse kinno. Valisime hoolega, mida vaadata, aga kuna tasuta pääsmeid sai lunastada ükskõik, millisele filmile siis otsustasime (loe: Taavi otsustas) vaatama minna filmi nimega "Jupiter ascending", mis linastus sellises tundmatus uhkes formaadis nagu D-BOX. Üks pilet maksaks tavakülastajale 25 CAD'i ja selle elamuse teeb eriliseks tool, millel istud. Tool liigub ja väriseb just nagu ekraanil toimuv. Filmis actionit jagus ja valik õigustas ennast. Iseasi, kas selle kogemuse eest tavapiletiga võrreldes pea 2 korda rohkem maksma peaks aga, kui võimalus on siis tasub proovida. Esimene koht, kus tool endast märku andis, oli kui uks maha löödi ja siis oli küll WOW - mis nüüd juhtus. Filmi lõppedes, jätsid kaaskodanikud oma läga mõnusasti kinosaali maha ja jalutasid rõõmsalt saalist välja. Eestlase jaoks, kes enda järelt üldiselt ise koristab, oli nähtu harjumatu, aga ju siin käivadki asjad nii - heaoluühiskond ikkagi.

C-trainiga koju sõites, võttis järjekordselt mõtlema ühistransporti kasutatavate inimeste arusaamad riietusest ja avalikust käitumisest.

DAY 32

Hommikuks eilsed pannkoogid koos soolase - nädalalõpu asjadest, mis kapis on - kastmega. Päeval oli plaanis minna Hiinalinna, kus, seoses 19 veebruaril toimuva Hiina uusaastaga, toimusid kohalikus kultuurikeskuses pidustused.

Ürituses pidime natuke pettuma, kuna ootasime ikka filmis nähtud paraadi tänaval koos draakonitega, aga pidime leppima lippude ja mõõkadega vehklevate laste etendusega kultuurikeskuse laval, mille jälgitavus tänu rahvahulgalge oli raskendatud. Muidu poleks ju hullu.. asiaadid on üldisel lühikest kasvu, aga kui nende kukil on lapsed, siis kahjuks pole meie pikkusest sellest piisavalt, et neist üle näha. Andis tunda ka nende teistsugune käitumine, kus kasutati vajalikku kohta jõudmiseks trügimise võtteid.

Paremat vaadet etendusele nägime aknast välja vaadates - nimelt harjutasid lapsed seal etenduse jaoks.

Lisaks oli ka muid tegevusi - näiteks hieroglüüfide maalimine ja plastiliinist multikakangelaste voolimine.

Koju jalutades käisime läbi kohalikust poest ja ostsime nädalaks söögikraami. Seekord sai kiusatus meist võitu ja tegime pikema peatuse jäätiseriiuli juures. Kuigi külmunud maiuse lett oli mitukümmend meetrit pikk ja erinevatest võimalustest kirju, osutus endale meelepärase leidmine keeruliseks. Mitte sortimendi rohkuse, vaid pigem etiketi lugemise tõttu. Eestis lemmikuks saanud eriti rammusale koorejäätisele oli raske leida sobivat alternatiivi. Jäätise hinnad varieerusid 2 dollari ja 15 dollari vahel liitri kohta. Kuna ei suutnud otsustada, valisime ühe kallima otsa shokolaadijäätise, mis oli allahinnatud ja ühe keskmise hinnaklassi vaniljejäätise, mille koostisosade nimekiri jättis naturaalse mulje ja vanilje maitse saavutamiseks oli kasutatud päris vaniljekauna - sellest tulenevalt mustad pisikesed vaniljeseemnetäpid jäätises.

Seekordne ostukorv - ainult 43CADi

Õhtusöögiks spiracha marinaadis kanakintsud friikartulitega ja magustoiduks kaua oodatud jäätis. Degustatsiooni tulemused - shokolaadi oma oli mõnusalt koorene ja shokolaadine, aga sellest hoolimata mitte läilalt magus. Vanilje oma oli söödav, aga otsingud kreemisema ja kooresema leidmiseks jätkuvad, kui see pea 2 liitrit kunagi söödud saab.

Mmaitsev õhtusöök

Sellises ajavööndis elamisel on omad eelised. Näiteks Inglismaal õhtul eetrisse läinud uus Top Geari osa on kohalikus mõistes varakult järelvaadatav.