13.01-31.01 Buddy, Eh?

Vanasse ajaarvamisse on pisikene viga sisse juhtunud ning sama skeemi ja suure pühendumisega on seda blogi peetud juba tervelt aasta. Ees ootavad tõenäoliselt mõningased muudatused.

Back from Mexico! 13-17.01

Koju jõudes ootasid meid ees kodumaalt saadetud jõulukingi pakid. Igati asjakohane, kuna meil oli ka kuusk endiselt toas.

Mariid ootas pärast puhkusereisi kohe järgmisel päeval ees tööpäev, Taavi aga tegeles erinevate asjaajamistega - uuendamist vajas sotsiaalkindlustuse number, korteri üürileping, parkimiskaart, autonumber, haigekassakaart. Lisaks sellele vaatas külmkapist vastu tühjus ja see vajas täitmist. Enne aga tegime kolmapäeva puhul kanadapärase tiivaõhtu:

Taavi käis tööjuurest läbi ning sai teada, et alustab tööd järgmisel nädala, siis algavad vana töö kõrvalt ka juhataja positsiooni treeningud.

Taavi võttis esimest korda ise ette autol õlivahetuse. Õnneks oli keegi kõrval, kes kätt hoidis ja juttu juurde rääkis. Järgmine kord tuleb juba ise hakkama saada.

Kodus olemine on võimaldanud tegeleda rohkem söögitegemisega ja valmistada erinevaid maitsvaid roogasid. Pärast kahte nädalat tacosid igati tervitatav.

Ehtne rukkileib

Ahjusašlõkk

Viinamarja kõrval Eestist saadetud köömnejuust...mmm

Lisaks käis Marii jälle laupäeva hommikul 6-9 vabatahtlikuks. Seekord sai ühendatud tegevus ametiülesannetega, kuna esiteks oli tööl olev isik hõivatud infotelefonile vastamisega ning teiseks sain oma järgmise vabatahtlikuga kokku, kellele mentoriks olen.

Ülejäänud nädalavahetus kulus puhkamisele - Marii sai teha paar uinakut ja läbi lugeda kaks raamatut.

Taavi oli veidi asjalikum (tal oli juba kolm "puhkepäeva" selja taga ka) ning veetis pühapäeva reisipostitust tehes, kuna pildid vajasid sorteerimist ja paari nädala jagu juttu, muljeid ja emotsioone juurde kirjutamist.

Back to reality! 18-24.01

Seekord oli taas mõlemal ka esmaspäev vaba, nii et hommikul vaatasime oravaid,

 ennelõunal käisime ronimas

pärast ronimist kinnitasime keha food courti hiinatoiduga, mida jõudsime juba igatsema hakata

ning seejärel ootas meid Reverandi film. DiCaprio pakkus Oscari väärilist showd küll! Film ise oli ka pinget pakkuv. Igati korda läinud esmaspäev!

Ülejäänud tööpäevad möödusid ka päriselt tööd tehes. Mariil oli puhkusel olemise ajal päris mitu töökirja laekunud, millele tuli vastata. Näiteks tuli teha endale arenguplaan ja panna kirja, mida tahan selle tööaastaga saavutada ning sain endale kaks vabatahtlikku juurde, keda saan superviseerida.

Lisaks kuna kaal on siin head ja paremat süües ning elu nautides päris palju tõusnud, siis otsustasin motivatsiooni kogumiseks endale uue spordikella osta. Õnneks on ka tööandja selleks raha eraldanud, nii et sai veidi laiemas hinnaskaalas uurimistööd teha. Viimased kaks tööpäeva sellel nädalal kulusidki uurimistöö tegemiseks ja lõpuks oli valik lihtne. Garmin andis 2015 november välja uue kella Forerunner 235, mis on mõeldud jooksukellana, kuid saab kasutada ka aktiivsusemõõtjana (saab kanda 24/7, loeb samme, hindab une kvaliteeti jne) ning loeb pulssi randmelt, nii et pole vajadust pulsivööks. Reedel, enne ronima minemist, läksimegi ja ostsime Mariile varajase sünnipäevakingi.

Pärast ronimist aga ootas meid õhtusöök Taavi töökaaslase juures, kes pakkus üllatus-üllatus kala tacosid. Eriliseks tegi eine fakt, et kala oli püütud Mehhikost! Lisaks näitasime ka oma reisipilte.

Laupäeval ootas Mariid jälle 6-9 vabatahtliku amet ning Taavit vestlus Arviga, kelle abiga sai ta ka saunas ära käia (niipalju kui skype võimaldab). Jutud puhutud ja Mariil uinak tehtud, läksime poodi toidukraami ostma. Meile omaselt sai taaskord korralik sisseost tehtud.

Lisaks sai Taavi Costcost kaua taga otsitud rannakarbid, mida saime õhtueineks nautida.

Marii teeb tutvust kohalike siidritootjatega. Antud eksemplar oli väga maitsev!

Kokku 2,7 kg (koos karbiga). Banana for scale

Pühapäeval ootasime külalisi, kelle tarbeks sai ette võetud järgmine menüü Julia Childi kokaraamatust. Pearoaks seekord eestipärane kartulisalat ja prantsusepärane kanapatee. Viimast sai Taavi valmistada, alustades tervest kanast. Kõigepealt oli vaja nahk, filee ja koivad/tiivad eemaldada.

Peab mainima, et Taavi nautis tegevust ja kui esimese peale kulus umbes pool tundi, siis teine kana läks juba 5-10 minutiga.

Seejärel tuli valmistada patee sisu, nahk kotikeseks kokku õmmelda, sisu sisse panna ning lõpetuseks marliriie ümber panna, nii et moodustuks "melon".

Seejäel ootas ahjupanek ja serveerimine. Kogu protsess võttis aega umbes 6 tundi ja maitseelamus oli seda väärt!

Marii vastutas taaskord magusa eest, milleks oli õunakook. Ei midagi nii rasket, kui Taavi ülesanne, kuid lõpptulemus siiski maitsev (kuigi mitte nii ilus, kuna aluse peale tõstes otsustas kook pahupidi käia - inglise keelsele nimetusele turnover vastavalt).

Külalisteks ootasime Winnipegist Vancouverisse liikuvaid eestlasi, kes varasemalt elasid Calgarys. Pakkusime neile ööbimiskohta pärast 1300 km läbimist (ühe päevaga).

Marii sünnipäevanädal! 25-31.01

Esmaspäevale kohaselt oli Taavil vaba päev ja Mariil sellel nädalal töö 16-24. Seetõttu saime pärast külaliste teele saatmist jalutada Saddledome´i ja osta piletid järgmisel esmaspäeval toimuvale BlackSabbathi kontserdile. Nagu Taavi ütleb - tuleb ära vaadata (või siis kuulata) enne kui enam ei saa.

Kolmapäev, mis sellel nädalal tähendas Marii sünnipäeva (lisana võib mainida, et sellel aastal oli tegu shampuse sünnipäevaga, kuna sain kahekümne seitsme aastaseks 27. kuupäeval, mis siin maal tähendab siis vastavat nimetust). Kolmapäeva varahommikul (loe; 00:30) töölt koju jõudes helistas issi, kes laulis kõige esimesena sünnipäevalaulu.

Taavi äratas Marii traditsioonidele kohaselt sünnipäevalaulu ning kohvi-koogiga voodis. Lisaks üllatas vana-papalt täpselt õigel ajal kohale jõudnud kaardiga.

Lisaks ootas Mariid töölt koju jõudes roosibukett, mis andis hea võimaluse poseerida koos varasemalt ostetud kingitusega - Forerunner 235.

Shampuse pärmiga valmistatud siider, et ikka shampus saaks ka joodud

Õhtuks olime broneerinud laua One18 Empires, mille tarbeks olime muretsenud kolmekäigulise õhtusöögi vautseri. Menüüs olid kammkarbid, pardifilee, veisesteik ja šokolaadikook.

Viskikokteil, mis antud koha omapära

Koju jõudes oli kõht mõlemal väga täis ning varajasest ärkamisets (st. 4.30 hommikul) uni peal. Nii siis läkski Marii ees voodisse ja tekki tõstes ootas veel üks sünnipäevaüllatus - uus sulepadi!

Marii võis oma sünnipäevaga rahule jääda küll!

Reedel käis Marii Iirisega jalutamas ja kooki söömas. Kook oli jube suur ja kuigi nimi ütles juustukook meenutas rohkem kuiva kohupiimakooki.

Tänu pikale jalutuskäigule kogunes selle päeva lõpuks samme üle 20000,

mistõttu võis õhtul filmi (Intern - soovitame soojalt!) kõrvale bataadi/peedikrõpse lubada küll!

Laupäeval käisime kinos vaatamas The Hateful Eight, mis on järjekordne Tarantino meistriklassi näide. Pärast kino tulid meile taas külla Winnipegi eestlased, kelle Vancouveri vihm Calgarysse tagasi tõi. Saime neile kolm päeva ööbimist pakkuda.

Pühapäeval aga käisime üle pika aja mägedes. Seekordne matkarada viis meid Rawsoni järve äärde, kuhu esimene kilomeeter läks lauge maa ning ülejäänud 2,7km korralik tõus. Vaated olid aga pingutust väärt

ning kui alguses saab üless tõusta, siis tähendab see seda, et pärast saab ka alla tulla. Seekord otsustas Marii sooja saamise eesmärgil alla joosta. Kahjuks sattusid pool kilomeetrit enne alla jõudmist ette räätsadega tüdrukud, kelle tempo oli märkimisväärselt aeglane ja raja kitsuse tõttu ei olnud võimalik neist ka mööda minna. Nii saigi tehtud paar pilti ja Taavit järgi oodatud.

Koduteel nägime ka kaht mägikitse, kellest üks ka ilusasti poseeris.

Õhtusöögiks ahjusašlõkk, mis seekord Taavil super hästi välja tuli!