DAY 318-324 Tour de Bloc

DAY 318

Marii see nädal tööl 16-24. Mitte just kõige parem kellaaeg, kui arvestada, et Taavi läheb tööle 6.30 ja jõuab koju pärast 17st ehk siis üksteist ei näe üldse. Lisaks on tavaline magama mineku aeg 22-23, nii et enne tööõhtu lõppu tuleb uni peale. Hea on sellise tööaja puhul aga see, et saab Eesti sõpradega skypeda, päev tundus just kui vaba olevat ning tööpäev ise on suhteliselt rahulik ja saab enamuse ajast raamatut lugeda/sarju vaadata/Internetis ringi uudistada.

Nii saigi päeva alustatud Skypemisega - seekord sai Avega pea kaks tundi maailmaasju ajada. Tööle minekuks tuli seekord lisa aega võtta, kuna liikumine endiselt aeglane ja lonkav. Tööl olles võtsin jalanõu jalast ja toetasin jalga treeningpalli peale. Päris kodune tunne tekkis. Lisaks sai seekord oma esimese vabatahtlikuga, kellele mina mentoriks olen, kohtutud.

Taavi käis töökaaslasega hangeris ronimas. Plaanis minna laupäeval bouldering võistlusele ja lõpuks sain natukene adekvaatset infot seal toimuva kohta. Paar päeva tagasi, kui küsisin ühtede teiste töötajate käest, siis olid vastused pehmelt öeldes kasutud. Näide. Plakatil kirjas TDB ja saali nimi, kus võistlus toimub. Küsisin mis see TDB on? Vastati, et ee.... see on ronimisvõistlus? Selge. Ma küll tahtsin teada, mis stiilis võistlus aga olgu - võistlus siis võistlus.

DAY 319

Mariil oli raamatukokku paar raamatut jõudnud, nii et tuli jalga proovile panna ja enne tööle minekut sealt läbi käia. Otsustasin ikka terve tee jala minna - tavalise poole tunni asemel läks tund. Ja lõpuks olin väga väga väsinud. Tööle läksin õnneks juba ctrainiga.

Taavi käis töökaaslasega wing nightil. Tiivad maitsesid nagu ikka päris hästi ning 45 senti tükk on hea hind. Tellisime 6 taldrikutäit erineva maitsega.

DAY 320

Marii rääkis hommikul Kristiga ja pealelõunal käis Red's diner'is sõbrannadega lõunal. Kujundus nägi välja nagu ehtne ameerika maanteeäärne burksikoht. Ka ettekandjad olid vastavalt riietunud. Söök ise oli suhteliselt keskpärane.

Tööl veetis Marii enamuse ajast jooksublogi lugedes ja nostalgitsedes.

DAY 321

Taavi lasi autol tagumised piduriklotsid ära vahetada. Vanad olid juba viimase piiri peal ja lisaks sellele üsna roostes. Seekord õnnestus protsessi kaasata töö juures olev mehaanik. Mugav kui lähed tööle ja tagasi tulles on auto valmis.

Mariil oli veidi erilisem päev - sai 911 kõnekeskuses päeva veeta. Alustuseks kuulasin politsei "non-emergency" kõnesid, kus põhiteemaks olid pettused ja vargused. Seejärel jälgisin politsei dispetseri tööd - ehk siis selle inimese, kes kontrollib iga paari minuti tagant, et ohvitseridega kõik korras oleks ning edastab neile vajaliku infot. Näiteks kellele kuulub vastava numbrimärgiga auto või annab infot sissetulnud kõnede kohta. Mina sellise isiku olemasolust varasemalt teadlik ei olnud. Ning politseteema lõpetuseks kuulasin ka "päris" hädakõnesid. Lumise ja libeda päeva tõttu tuli sisse päris mitu avariikõnet.

Teise poole päevast veetsin kiirabi-tuletõrje osakonnas. Osakond on tinglik, kuna kõik toimub samas ruumis, mis on päris suurte mõõtmetega. Kiirabi kõned olid minu jaoks kõige põnevamad, kuna tegu reaalselt inimelude päästmisega. Õnneks aitab kõne vastuvõtjat ettekirjutatud skriptid, mille põhjal esitavad küsimusi ja hindavad olukorda.

Atmosfäär 911 kõnekeskuses oli väga sõbralik ja omavahel tunduti olevat suur õnnelik perekond. Viimane, keda kuulasin, oli päris Rumeeniast ja seal töötanud 9 aastat. Tema jagas, kuidas kõik töökaaslased on teda läbi raskete aegade toetanud ja soovitas kindlasti sinna tööle tulla.

Aegade kokkulangemise tõttu sai Taavi mind peale korjata ning viimaks saime koos õhtusööki süüa.

DAY 322

Marii alustas päeva 6-9 vabatahtlik olemisega - rahulik nagu ikka, enamuse ajast sai suhelda pidevate helistajatega. Pärast vahetust sai kiirelt poest läbi käidud, et omleti jaoks muna osta - kätte jäid ka poole hinnaga korvikesed.

Taavi käis ronimisvõistlusel. Võistluse formaat oli bouldering. 56 avatud rada mis andsid eduka soorituse puhul teatava arvu punkte. Katsete arv mängis ka rolli. Taavi raskemaks ära ronitud rajaks osutus rada numbriga 48. See kujutas endast ühte lahedat hüpet kus pidi enne 2 sammu jooksma ja siis nukist kinni haarama. Juhul kui see õnnestus siis pidi selle sama nuki peale end ühe jala peale istesse vinnama ning ilma täiendavate käe nukkideta seal ka püsima, sest "TOP/lõpu" nukki ei olnud vaid oli lihtsalt teibitud kast siledal seinal.

Taavi ronis harrastajate tugevamas kategoorias kus oli 30 meessoost võistlejat ning sooritatud tulemusega õnnestus saavutada 11 koht. Sama skoor oleks nõrgemas katekoorias toonud võidu. Ise oleks tahtnud saavutada 5-6 koht aga vastupidavus vajab veel treenimist. Ühe haaval suudaks sellel tasemel ronida aga mitu järjest, siis maksimaalne sooritus kannatab.

Marii käis kinos Näljamängude viimast osa vaatamas. Üle pika aja sai tavalises kinosaalis olla - ilma uhke ekraanita või liikuva toolita. Enne kino sai tutvutud ka Black Friday järelkajaga ostukeskuses - oli päris palju soodukaid, kuid midagi ostmisväärilist mitte.

Pärast Taavi võistlust käisime kasutatud raamatute poest, kus Marii lootis leida Julia Childi kokaraamat. Läks õnneks ning koju jõudsime kokaraamatuga, mis sisaldab menüüsid erinevateks puhkudeks.

Pärast õhtusöögi söömist otsustasime veel kiirelt selle nädala toidukraami ostmise ära teha. Seekord sai ennast ületatud ja koju jõudsime lauatäie toidukraamiga 

DAY 323

Hommikut alustasime nagu ikka pannkookidega.

Seejärel ootas väljasõit mägedesse. Seekord käisime Banffis Tunnel mountaini otsas ja ümber. Kokku umber 15km. Avanesid imeilusad vaated.

DAY 324

Mariil tööpäev 8-16 ja seekord vabatahtlike superviseerimine. See nädal saan iga päev uue partneriga koostööd teha. Kõnekeskus on jõulude puhul kaunistatud - kaks jõulukuuske ja kuuseehted laest alla rippumas. Lisaks igal pool kard. Tekitab vaikselt meeleolu küll.

Taavi sai lõpuks ühele poole Witcher 3 mängimisega. Ainult khm 75 tundi khm.

Õhtusöögiks tegi Taavi kala tacosid - muudel õhtutel tal ju söögi tegemiseks aega ei ole.

DAY 311-317 Ebaõnnestunud jalavahetus

DAY 311

Tööpäevad möödusid nagu ikka. Õhtul läksime ronima - seekord tuli ka üks eesti tüdruk kaasa. Kahjuks tegime vale valiku aja osas - hakkasime liikuma 17:50 ja jõudsime kohale tund aega hiljem (tavaliselt kulub 15-20 minutit). Nimelt oli väljas lörtsi sadama hakanud ja sõideti aeglasemalt mis tõttu ei olnud ummikud selleks ajaks veel kadunud. Ei kujutaks ette küll igapäevaselt ummikus istumist nagu paljud teevad, et tööle ja tagasi koju saada..

Ronimissaalis ootasid meid ees ka Taavi töökaaslane oma sõpradega. Marii veetis seekord enamuse ajast pingil istudes, kuna juba kodus alanud peavalu muutus üha hullemaks...Vähemalt said kõik teised oma trenni tehtud.


DAY 312

Õnneks oli Marii peavalu hommikuks taandunud ja sai rõõmsalt tööle minna. Talviste ilmade või kes teab mille tõttu on meil viimasel ajal vabatahtlike põud, mis tähendab, et kontorirahvas peab meile appi tulema ja kõnedele vastama. Seekord aitas meid hädast välja minu otsene ülemus. Lisaks peaks  mainima, et kõnekeskuses (loe: Marii töökohas) on suhteliselt talvine temperatuur, mis tähendab konstantset tee joomist ja sooja tassi ümbes käte soojendamist. Seni veel tervisele pole mõjunud ja olen kuulnud, et külm õhk hoiab noorena...

Õhtul tuli meil kodu koristada ja teha ettevalmistusi, kuna neljapäevaks ootasime Marii töökaaslasi külla. Kokku kulus selleks ainult 3 tundi..

DAY 313

Õhtuks ootas Marii endale töökaaslasi külla. Algselt pidi tulema 4, kuid kõigepealt teatas üks, et ta on haige ning seejärel teine, et kodus (ta ühtlasi ka oma kodumaja juhataja) torudega mingi jama...nii et lõpetasime ainult kahe külla tulnuga. Pakkusime Caesari salatit, eesti snäkke (suitsuvorst ja -juust, kuivatatud lihad ning värskelt ahjust tulnud leib) ja pistaatsiajäätist. Söömist alustasime töökaaslase algatusel söögipalvega, kuna Marii küsis, mida kanadalased enne sööma hakkamist ütlevad. Söögid maitsesid külalistele väga ja õhtu möödus lõbusalt. Isegi Taavi ütles, et vahvad töökaaslased (tema suust ülim kompliment).

Jututeemad ringlesid tihti Eesti või kahe riigi erinevuste ümber ning millegi pärast tuli jutuks ka saunatraditsioonid. Et ikka ronitakse saunalavale paljalt, temperatuur 80-100 Celsiuse kraadi vahel (töökaaslastele tuli tükk aega seletada, et ikka Celsius mitte Fahreinheit), visatakse leili ja vahepeal veel viheldakse ka üksteist. Viimane oli nende jaoks kõige kummalisem ja ka lõbusam fakt. Olid huvitatud ka kunagi ise proovimisest.

Õhtu lõpetuseks vaatasime ühe töökaaslasega Star Warsi viiendat osa enne kui ta öövahetusse pidi minema.

DAY 314

Taavil (ja ka Mariil, kuna ta valves see nädalavahetus) oli reede vaba, kuna seekord käis esmaspäeval tööl. Sedapuhku läksime ronima ühte kolmandasse saali, kus Marii veel käinud ei olnud. Hea on käia tipptunni välisel ajal, kui saab rahulikult treeninguga tegeleda ning ei pea endale kohta otsima, kus üldse midagi teha saaks.

Talve tulekuga on mõte ikkagi vähemalt korra mäe peale jõuda ning sealt ka alla lasta. Varasem kogemus puudub aga "kui oled Roomas..." Seega otsustasime vihje peale külastada pandimaja ja vaadata sealt endale varustust. Hea õnne korral võib leida midagi, mis maksab samapalju kui ühekorra laenutus. Külastatud asutuses aga kahjuks algasid hinnad 200 dollarist, mis ei mahtunud eelarvesse,

Seejärel käisime Costcos tanklas, kuna hobused kapoti all tahtsid jootmist. Hetkel maksab kütus 82,9 senti liiter.

DAY 315

Kodune laupäev möödus vanematega suheldes, raamatut lugedes ja mängides.

Marii käis ka kahes raamatukogus. Nimelt on meist umbes poole kilomeetri kaugusel ühes vanema väljanägemisega (mõisa)hoones ka raamatukogu ja Marii juba ammu unistanud sinna sisse astumisest. Kahjuks midagi erilist seal ei olnud. Teisest raamatukogust sai aga kotitäie raamatuid ikka koju vedada. Viimasel ajal on nädala taksiks 2-3 raamatut, nii et varusid tuleb pidevalt täiendada.

DAY 316

Hommiku poole käisime ronimas ja Marii suutis ühte traaversit ronides jalavahetusel kukkuda ja maandudes  oma hüppeliigese välja väänata. Spordisaali töötaja oli abivalmis ning tõi jääkoti ning soovitas kindlasti käia röntgenis - igaks juhuks. Nii me siis ühel jalal hüpades üksteise toel seda teha üritaski. Sõitsime ühte lähedal olevasse kliinukusse, kust juhatati meid edasi järgmisesse, kuna neil puudus pildi tegemiseks vastav aparatuur. Ootesaali infotablool oli märge pooleteise tunnise ooteaja kohta. Mis seal ikka kui juba nii kaugele sai tuldud, siis ootame ära ning saame jällegi kogemuse võrra rikkamaks. Õnneks saime kiiresti jutule ning kohal oldud aeg tundus kindlasti lühem, kui kartsime. Usun, et kokku läks veidi üle poole tunni.

Plaanis oli veel ka poes käia aga Marii liikumisvõimet arvestades pidi Taavi selle ülesandega üksi hakkama saama. Mis tähendas Marii jaoks autos istumist, kohalike raadiojaamade ja sealt tulevate reklaamidega tutvumist.

Ülejäänud õhtu kodus sai Marii kurba häält teha ja lasta Taavil endale erinevaid asju tuua või teha. Taavi sai oma ülesandega väga hästi hakkama.

DAY 317

Täielikult kodus veedetud päev, kuna Marii jalg vajas puhkust ja Taavil on endiselt arvutimängu missioon käsil. Lisaks sai Taavi Sveniga pea kaks tundi Skypes suhelda - alati on tore kuulda sõbralike hääli Eestist!

DAY 304-310 Paks lumi ja põder

DAY 304

Marii tööpäev 12-20, millest algselt pidi 3 tundi olema "leadership training". Viimane oleks pidanud mind ette valmistama, kuidas vabatahtlike juhendada nende esimestel treeningvahetuste ajal - mida ja kuidas õpetada ning kuidas tagasisidet anda pärast esimesi kõnesid. Põhimõtteliselt peaksin niikuinii oskama, aga ette nähtud, et tuleb läbida. Kahjuks aga jäi koolitaja haigeks, nii et pidin ikka tavapärast tööd tegema. Õhtud on suhteliselt rahulikud ning seetõttu sai enamuse ajast lihtsalt Internetis surfata.

Pärast tööd tuli Taavi mulle järgi ja läksime ronima. Seekord uude saali, mida kutsutakse "Hangeriks". Antud saal avati alles suve alguses, nii et näeb puhas, ilus ja uus välja.

Piltidelt võib jääda mulje, et koht ei ole eriti populaarne kuna Taavi saab üksi laiutada. Reaaluses aga on kell juba 10:30 õhtul - pool tundi enne sulgemist.

DAY 305

Kanadas on 11. november tuntud kui Membrance day. Selle päevaga mälestatakse neid, kes on sõjas Kanada või teiste rahvaste eest surnud. Seetõttu hakati mitu nädalat varem müüma punaseid lillekesi, mida inimesed rinnas kandsid,

Mariil oli seetõttu vaba päev, kuid Taavil kahjuks mitte. Marii käis siis hommikul jooksmas (sai täielikult üleriietatud, kuna algne plaan oli lihtsalt jalutada ning lisaks säras soe päike) ning avastas, et linna peal toimuvad erinevad üritused ja paraadid tähtsa päeva puhul. Oleksin hea meelega ka vaatama jäänud, kuid kartsin end külmetada, kuna keha oli märg.

Pärast pesus käiku ja pooletunnist meditatsiooni, oligi Taavi kodus. Plaan õhtuks oli minna Cactus Clubi sööma - saime ära läinud eestlastelt  sinna kinkekaardid. Koht on eelkõige tuntud oma steaki tõttu, nii et tellisime siis seda.

Pärast 318 grammise lihatükiga ühele poole saamist küsis Taavi, kas täna süüa ka antakse, nii et tuli veel Caesar`st pizza talle võtta. Koju jõudes sõime magustoitu ja vaatasime Star Warsi kolmandat osa.

DAY 306

Tavaline tööpäev mõlemal. Marii proovis ära siin populaarse hommikusöögi - peekoni, muna ja juustu võileiva (minul oopsi põhjal koos salatiga). Oli väga maitsev ja samas ka toitev.

Jõudsin süüa ainult ühe..

Õhtul käisime jälle ronimas. Seekord oli Marii enda üle väga uhke, kuna ronis ära kõik C1`d (kõige lihtsamad rajad) ning lisaks ka umbes neli C2. Samas on endiselt kõrguse hirm, kuna boulderingu puhul tuleb tippu jõudes end lihtsalt matile kukutada...

DAY 307

Veidi teistmoodi reede, kuna Taavil vaba päev. Marii käis enne tööd pangas, kuna oli vaja krediitkaardi kindlustusest loobuda. Tuli välja, et seda pngakontoris teha ei saagi ja tuli seal samas kõnekeskusesse helistada. Kõigest pool tundi hiljem oli probleem lahendatud. Lisaks käisin ka raamatukogus - hetkel loen kriminaalkirjandust ja müstikat "erialaste" raamatute kõrvale.

Pärast nimekirjas olnud toiminguid oli veel aega üle, nii et otsustasin Starbucksist läbi käia ja paar saiakest osta "sohipäevaks". Lõppkokkuvõttes ei olnud see kõige parem mõte, kuna pärast nende söömist hakkas kõht kohutavalt valutama ja pööritama ning nii ei ole kõige lihtsam töö laua taga istuda. Nii uurisin kolleegidelt pärast poole tööpäeva möödumist, kas nad ehk saavad iseseisvalt hakkama ja lubavad mul koju minna. Kõik olid väga toetavad ja saatsid mu ära koju.

Kodus sai kõigepealt pikali raamatut loetud ja siis õhtul veel Star Warsi neljas osa ära vaadatud.

Õhtune patustamine koos imeheade krõpsudega (tehtud maguskartulist, pastinaagist jne) ja praeleivaga

DAY 308

Laupäeva alustasime perekonnaga suhtlemisega ning kui sellega valmis saime, oligi juba lõuna käes. Tänane plaan nägi veel ette toidukraami ostmist, mis meil võtab enamasti paar tundi. Alustasime hiinakate toidupoest T&T, kust saime korraliku värske sea kintsutüki ja kanamaksa (kumbagi mujal ei müüda), Enne Costcosse minekut tuli aga söömas käia, kuna Taavi ei taibanud enne kodust välja tulekut, et ta on näljane.

Costcost saime põhilise toidukraami kätte, kuid tuli veel Winnersist head oliiviõli ja psülliumhuski osta. Umbes neli tundi hiljem jõudsime lõpuks koju tagasi.

Õhtu möödus ühel arvutimängu mängides ja teisel raamatut lugedes.

DAY 309

Pühapäevased pannkoogid söödud, tuli minna kahe uues eestlasega matkama. Sihtpunktiks olime valinud Chester`i järve. Pool teed sõitsime kui siilid udus, nii et Taavi pidi väga ettevaatlik olema. Kui põhimaanteelt ära keerasime nägime, et taevas ikkagi sinine ja päike särab ainult, et millegi pärast oli tee kaetud lumevaibaga, mida lumetust Calgaryst tulles ei oodanud. Taavi sai igatahes korraliku talvesõidu meeldetuletuse. Matkaraja parklasse jõudes tervitas meid põder, kes lakkus autodelt soola?. Muutkui liikus ühe auto juures teise juurde ja ei lasknud end inimestest häirida.

Matkarada ise oli aga meie suureks üllatuseks umbes meetrise lumekihi all, aga õnneks oli tegu populaarse rajaga ning enamus teest oli kinni trampitud. Nendes kohtades, mis ei olnud, sai pool meetrit läbi vajuda.

Õnneks olid meie matkasellid tugevad ja tegid ees rada. Piltide järgi ootasime, et lõpus ootas meid sinine järv, kuid ilmselgelt ootas hoopis valge lagendik.

Jalutasime veel paarsada meetrit edasi, kus ootas laste "turnimisplats" - suured kivimoodustised, millel suvel hea ronida. Ilmselgelt tahtis Taavi kohe oma ronimisoskusi demonstreerida, kuid paksu lumekihi tõttu andis kiirelt alla (kes teab, mis luhekihi all on, kui sellele kukkuda).

Minnes olime ühtlaselt ülesse poole liikunud, mis tähendas, parklasse tagasi kõndimine on alla mäge. Libe kinnitrambitud rada pakkus meile palju põnevust, kuna niisama jalutada suhteliselt võimatu. Seetõttu tuleb mäest alla "joosta", "suusatada" või tagumikul liugu lasta. Rõõmu kui palju igatahes ja mitmel korral sai ka lumehanges lõpetada.

Enne Calgarysse tagasi sõitu käisime läbi ka Canmorest, kus Taavi tahtis näha Bears paw pruulipubi. Põhiline eesmärk muidugi nende toodangut - õlut - maitsta.

Marii kohvi vahukoorega - esmatähtis pärast talvist matka!

DAY 310

Üllatuslikult pidime mõlemad sellel esmaspäeval töötama. Mariil see nädal 8-16 ehk normaalse tööinimese graafik. Marii tööpäev möödus kiirelt, kuna kõnesid (ja eriti huvitavaid) oli palju ning sai vabatahtlike palju juhendada. Üheks ülesandeks on ka kõnedele tagasiside andmine, aga kui on palju kõrge riskiga või sagedaste helistajate kõnesid, siis seda väga raske teha. Nii jäidki enamus vabatahtlikud põhjalikust tagasisidest ilma, kuid samas said kõik tagasisidet juhendatud kõnedele..

Õhtul oli algne plaan ronima minna, kuid pärast õhtusööki olime mõlemad nii väsinud, et ei viitsinud. Lisaks oli Mariil põnev raamat käsil ja Taavil on missioon pooleli...