Tööpäevad möödusid nagu ikka. Õhtul läksime ronima - seekord tuli ka üks eesti tüdruk kaasa. Kahjuks tegime vale valiku aja osas - hakkasime liikuma 17:50 ja jõudsime kohale tund aega hiljem (tavaliselt kulub 15-20 minutit). Nimelt oli väljas lörtsi sadama hakanud ja sõideti aeglasemalt mis tõttu ei olnud ummikud selleks ajaks veel kadunud. Ei kujutaks ette küll igapäevaselt ummikus istumist nagu paljud teevad, et tööle ja tagasi koju saada..
Ronimissaalis ootasid meid ees ka Taavi töökaaslane oma sõpradega. Marii veetis seekord enamuse ajast pingil istudes, kuna juba kodus alanud peavalu muutus üha hullemaks...Vähemalt said kõik teised oma trenni tehtud.
DAY 312
Õnneks oli Marii peavalu hommikuks taandunud ja sai rõõmsalt tööle minna. Talviste ilmade või kes teab mille tõttu on meil viimasel ajal vabatahtlike põud, mis tähendab, et kontorirahvas peab meile appi tulema ja kõnedele vastama. Seekord aitas meid hädast välja minu otsene ülemus. Lisaks peaks mainima, et kõnekeskuses (loe: Marii töökohas) on suhteliselt talvine temperatuur, mis tähendab konstantset tee joomist ja sooja tassi ümbes käte soojendamist. Seni veel tervisele pole mõjunud ja olen kuulnud, et külm õhk hoiab noorena...
Õhtul tuli meil kodu koristada ja teha ettevalmistusi, kuna neljapäevaks ootasime Marii töökaaslasi külla. Kokku kulus selleks ainult 3 tundi..
DAY 313
Õhtuks ootas Marii endale töökaaslasi külla. Algselt pidi tulema 4, kuid kõigepealt teatas üks, et ta on haige ning seejärel teine, et kodus (ta ühtlasi ka oma kodumaja juhataja) torudega mingi jama...nii et lõpetasime ainult kahe külla tulnuga. Pakkusime Caesari salatit, eesti snäkke (suitsuvorst ja -juust, kuivatatud lihad ning värskelt ahjust tulnud leib) ja pistaatsiajäätist. Söömist alustasime töökaaslase algatusel söögipalvega, kuna Marii küsis, mida kanadalased enne sööma hakkamist ütlevad. Söögid maitsesid külalistele väga ja õhtu möödus lõbusalt. Isegi Taavi ütles, et vahvad töökaaslased (tema suust ülim kompliment).
Jututeemad ringlesid tihti Eesti või kahe riigi erinevuste ümber ning millegi pärast tuli jutuks ka saunatraditsioonid. Et ikka ronitakse saunalavale paljalt, temperatuur 80-100 Celsiuse kraadi vahel (töökaaslastele tuli tükk aega seletada, et ikka Celsius mitte Fahreinheit), visatakse leili ja vahepeal veel viheldakse ka üksteist. Viimane oli nende jaoks kõige kummalisem ja ka lõbusam fakt. Olid huvitatud ka kunagi ise proovimisest.
Õhtu lõpetuseks vaatasime ühe töökaaslasega Star Warsi viiendat osa enne kui ta öövahetusse pidi minema.
DAY 314
Taavil (ja ka Mariil, kuna ta valves see nädalavahetus) oli reede vaba, kuna seekord käis esmaspäeval tööl. Sedapuhku läksime ronima ühte kolmandasse saali, kus Marii veel käinud ei olnud. Hea on käia tipptunni välisel ajal, kui saab rahulikult treeninguga tegeleda ning ei pea endale kohta otsima, kus üldse midagi teha saaks.
Talve tulekuga on mõte ikkagi vähemalt korra mäe peale jõuda ning sealt ka alla lasta. Varasem kogemus puudub aga "kui oled Roomas..." Seega otsustasime vihje peale külastada pandimaja ja vaadata sealt endale varustust. Hea õnne korral võib leida midagi, mis maksab samapalju kui ühekorra laenutus. Külastatud asutuses aga kahjuks algasid hinnad 200 dollarist, mis ei mahtunud eelarvesse,
Seejärel käisime Costcos tanklas, kuna hobused kapoti all tahtsid jootmist. Hetkel maksab kütus 82,9 senti liiter.
DAY 315
Kodune laupäev möödus vanematega suheldes, raamatut lugedes ja mängides.
Marii käis ka kahes raamatukogus. Nimelt on meist umbes poole kilomeetri kaugusel ühes vanema väljanägemisega (mõisa)hoones ka raamatukogu ja Marii juba ammu unistanud sinna sisse astumisest. Kahjuks midagi erilist seal ei olnud. Teisest raamatukogust sai aga kotitäie raamatuid ikka koju vedada. Viimasel ajal on nädala taksiks 2-3 raamatut, nii et varusid tuleb pidevalt täiendada.
DAY 316
Hommiku poole käisime ronimas ja Marii suutis ühte traaversit ronides jalavahetusel kukkuda ja maandudes oma hüppeliigese välja väänata. Spordisaali töötaja oli abivalmis ning tõi jääkoti ning soovitas kindlasti käia röntgenis - igaks juhuks. Nii me siis ühel jalal hüpades üksteise toel seda teha üritaski. Sõitsime ühte lähedal olevasse kliinukusse, kust juhatati meid edasi järgmisesse, kuna neil puudus pildi tegemiseks vastav aparatuur. Ootesaali infotablool oli märge pooleteise tunnise ooteaja kohta. Mis seal ikka kui juba nii kaugele sai tuldud, siis ootame ära ning saame jällegi kogemuse võrra rikkamaks. Õnneks saime kiiresti jutule ning kohal oldud aeg tundus kindlasti lühem, kui kartsime. Usun, et kokku läks veidi üle poole tunni.
Plaanis oli veel ka poes käia aga Marii liikumisvõimet arvestades pidi Taavi selle ülesandega üksi hakkama saama. Mis tähendas Marii jaoks autos istumist, kohalike raadiojaamade ja sealt tulevate reklaamidega tutvumist.
Ülejäänud õhtu kodus sai Marii kurba häält teha ja lasta Taavil endale erinevaid asju tuua või teha. Taavi sai oma ülesandega väga hästi hakkama.
DAY 317
Täielikult kodus veedetud päev, kuna Marii jalg vajas puhkust ja Taavil on endiselt arvutimängu missioon käsil. Lisaks sai Taavi Sveniga pea kaks tundi Skypes suhelda - alati on tore kuulda sõbralike hääli Eestist!
No comments:
Post a Comment