Mai 18-23: Yellowstone ja Grand Teton

Mais on Vicotria päeva puhul taas üks lisa vaba päev Mariil, nii et sai juba pikalt mõeldud, et peaks pikema sõidu tegema. Lisaks oli ka kahe päeva jagu lisatunde tehtud, nii et saigi kokku planeeritud endale kuuepäevane nädalavahetus. Selle ajaga jõuab omajagu maad läbi sõita. Vaatasime kaarti ja huvitava kohana tundus Yellowstone, mis asub Calgaryst u 900 km kaugusel. Algne mõte oli ka Glacieri parki jõuda, kuid seal on veel põhiline tee kinni (lume all).

Neljapäeva, 18. mai õhtul tegime veidi lühemad tööpäevad, kiirelt koju ja asjad kokku ning teele asusimegi. Et ikka kiiremini saaks, siis ei hakanud kahte tiiru auto vahet tegema - Taavi nägi koormaeesli moodi välja

Esimene sihtpunkt oli USA-Kanada piir, mis möödus valutult. Seejärel otsisisme ATMi, mis enam nii valutult ei lõppenud - saime maksta kopsaka teenustasu, kuna ei leidnud õiget automaati.
Viimase ülesandena tuli veel ööbimiskoht leida, mis tänu eeltööle oli lihtne, kuid veidi kaugemal kui eeldatud. Vähemalt oli tasuta ja hommikul pakkus magamistoa aknast (loe: autouksest) ilusaid vaateid.

Reedene, 19. mai plaan ei näinud veel ette Yellowstone jõudmist vaid erinevate teele jäävate vaatamisväärsustega tutvumist. Alustasime Albertas tuttava buffalo hüppe kohaga, kus on väidetavalt kõige suurem buffaloluude leiukoht. Koht ise oli ka ilus ja pakkus avaraid vaateid:

Buffalo hüppe kalju

Taamal näha urust välja kiikavaid ?

Järgmise peatusena oli linn Great Falls, kus esimese asjana külastasime allikat ja maailma lühimat jõge.

Allikate juurest järgmisse sihtpunkti liikudes avanes vaade tammile - tuli teha turistipeatus:

Marii oli Great Fallsis välja vaadanud C. M. Russelli muuseumi, kus oli antud kunstniku tööde näitus:

Marii lemmik pilt - juhin täheepanu aurule, mis tuleb põdra suust välja

C. M. Russell oli autode vastane ja vankrite fänn - siin kollektsioon minivankritest

Tee Great Fallsist järgmisse sihtpunkti viis mööda mägist maanteed, mis oli mõlemalt poolt ümbritsetud erinevat värvi kaljudega. Kahjuks pool teed Marii magas, nii et pildimaterjali ei ole.

Taavi oli Internetist välja vaadanud, et tuleb peatus teha kohas nimega Gates of the Mountains (mägede väravad), kuid kahjuks ei olnud mainitud, et reklaamitud vaate saamiseks tuleks paadiga sõitma minna. Ehk saime sellise pildi

Suvaline maanteepilt...

Tee peal tuli ilmselgelt üle vaadata Montana valitsuse hoone Helenas

ja samas linnas asuv ilus kirik

Edasi pidi meid ootama linn nimega Butte (mitte hääldada nagu tagumik vaid büit) koos kaevanduse ja happejärvega, kuid jõudsime piisavalt hilja, et mõlemad kohad olid kinni. Egas midagi tuli minna McDonaldsi parklasse tasuta wifit kasutama, et vaadata, kus lähedal ööbida saaks. Taavi leidis järjekordse ilusa tasuta koha meile.

Taavi joob õlut, milel nimi viitab Glacieri pargis olevale maanteele, mida seekord kahjuks ei saanud nautida

Laupäeva, 20. mai hommikul olime varakult kaevanduse juures platsis, nii et enne maa alla minekut saime tutvuda sajanditaguse kaevanduskülaga:

Vana lõbustuspargi atraktsioon

Lisaks meiega võttis tuurist osa kaks vanemat paari, kes olid kohale tulnud Washingtoni osariigist

Selle asja sees sõitis u 7 kaevurit korraga igal hommikul maa alla ja õhtul ülesse tagasi

Pärast kaevandustuuri oli asjakohane tutvuda, mis võib juhtuda, kui kaevandus suletakse. Antud juhul tekkis happejärv, mis on järjest kasvanud. Giid rääkis, et kui 2020ndaks aastaks teadlased välja ei mõtle, kuidas seda järve neutraliseerida on esmalt ohus antud linna põhjavesi ning seejärel ootab ees juba suurem ökoloogiline katastroof, kuna põhjavesi jookseb välja Kolumbia jõkke...

Kuna meil oli maa all käimisest veel vähe, läksime järgmisena koopaid uudistama, mis asusid Lewise ja Clarki pargis. Enne aga saime nautida ilusaid vaateid, mis koopasuu eest avanesid

Koopas olime umbes tunnikese, mille jooksul läbisime mitmeid "tubasid", mis pakkusid erinevaid formatsioone, mis vee ja mineraalide mõjul on tekkinud. Giid rääkis erinevate kujude juurde ka lugusid - nt. järjelugu Romeost ja Juliast. Meie jäime igatahes seiklusega rahule ja soovitaks kindlasti külastada!

Selline on umbes brozüüripilt, mis tuurile meelitab

Pargist lahkudes otsustas üks Bambi meile oma tagumiku väga lähedalt näidata:

Tuurid tehtud, oli kell juba hiline, nii et otsustasime ööbida paarkümmend kilomeetrit Yellowstonest väljaspool rahvusmetsa telkimisalal, mis 30 USD asemel maksis 7 USDd.

Pühapäeval, 21. mail jõudsime lõpuks oma sihtpunkti - Yellowstone.

Kõigepealt uurisime veidi maad infokeskuses, kus väga palju targemaks ei saanud. Seejärel jõudsime ühe põhiatraktsioonini - Mammothi kuumaveeallikad - meie mõlema jaoks täiesti uudne vaatepilt erinevat värvi tossavast ja mulksuvast ning terasse moodustavast maapinnast, mis lõhnas "meeldivalt"

Antud ala oli päris suur ning laudteed viisid erinevate moodustiste juurde - meil kulus kogu ala avastamiseks vähemalt 1,5h

Kogu tee Yellowstones pakub imelisi vaateid ning vaadetele lisaks näeb ka loomi - põhiliselt buffalot/piisonit, keda meil oli au kohata väga mitmel korral

Järgmine vaatamisväärsus oli Yellowstone'i kanjon. Kahjuks olid enamus paremaid vaateid pakkuvaid radu kinni "ohtliku" (loe: veidi lund) seisukorra tõttu. Reaalsuses algab lihtsalt ametlik hooaeg nädal hiljem ja palju asjad avatakse alles siis. Mõni ilus pilt sai ikka tehtud

Kolmas pikem peatus oli Norrise geisri ala juures, kus sai jälle mitu kilomeetrit mööda laudteed kõndida ja eirnevaid auravaid, mulksuvaid, purskavaid ja puhisevaid "eksponaate" vaadata

Kogu raja lõpuks oli juba paras üleküllus kõikidest geisritest ja kuumaveeallikatest... ja kuna me tegelikult väga head eeltööd ei teinud, siis tegime tee peal enam vähem igas kohas peatuse. Üks peatus lubas vaadet Monument geisrile - nimi tundus paljutõotav, nii et hoolimata karuhoiatusest läksime uudistama. 

Kaardi järgi tundus see järjekordse punktina, aga reaalsuses oli tegu pooleteise tunnise matkaga mäest ülesse...vahepeal tuli üks pere vastu, kes ütlesid, et tasub ikka edasi minna, kuna üleval vaated, mida mujal Yellowstones ei näe. Kui tund aega hiljem raja lõppu jõudsime vaatasid meile vastu lahjad versioonid varasemalt nähtud kuumaveeallikatest.. Vähemalt saime korraliku trenni tehtud.

Edasi viis tee Gibbon Fallsi juurde, kus turistidehordiga liitusime ja paar pilti tegime:

Päeva viimase peatuse tegime Lower Geiser Basini alas, kus nägime veel paari kuumaveeallikat:

Paintpots/värvipotid

Me polnud majutus eelnevalt välja vaadanud, kuid tahtsime kohta pesemisvõimalustega, kuna Calgaryst liikuma hakkamisest oli päris mitu päeva möödas ja ilmad olid palavad. Nii lootsimegi Yellowstone Madisoni telkimisplatsil ööbida. Sinna jõudes ütles silt maantee peal, et kõik kohad on täis, kuid mõtlesime siiski küsida. Leti juurde jõudes kuulsime meie suureks rõõmuks, et telgi jaoks on neil veel üks vaba plats (just avanenud). Samas ei pakkunud nad pesemisvõimalusi, nii et pärast pikka kaalutlemist otsustasime West Yellowstone sõita ja vaadata, mis seal pakutakse.

Tee West Yellowstone pakkus ilusaid vaateid ja mitmeid piisoneid

West Yellowstones leidsime pesemiskoha, mis opereeris müntidega ning tasuta wifi, et ööbimiskoht välja otsida. Ööbimiskoht jäi umbes 45-minutilise autosõidu kaugusele ja asus jõekaldal. Boonusena oli see taaskord tasuta!

Pärast auto ära parkimist möödusid meist põdraema koos oma varsaga

Hommikused vaated ööbimiskohas:

Alustasime Yellowstone poole tagasisõitu varakult, kuna lootsime turisihorde ennetada, aga ei õnnestunud. Umbes 7 km pärast pargiväravaid saime vähemalt pool tundi ummikus istuda, kuna inimesed tegid piisonitest pilte ja jäid lihtsalt seisma keset sõiduteed. Ei olnud üldse tore algus päevale.

Lõpuks saime aga ummikust välja ja esimese peatuse tegime Midway Geyser Basini juures:

Kuumaveeallika juurest liikuma hakates jäi tee peale kaks piisonit, kes rahulikult maantee kõrval kõndisid ja ei lasknud end autodevoost häirida... igavesti suured (nii meie auto kõrgused) elukad ikka ja väike värin käis ikka läbi kui neist mööda sõitsime.

Paar minutit hiljem nägime järgmisi piisoneid

Viimase peatuse enne päeva põhiatraktsiooni tegime Upper Geyser Basini juures, kust lootsime ka matkata paari kose juurde, kuid karuhoiatuse tõttu olid rajad suletud. Ilmselgelt avatakse ka need rajad järgmisel nädalal kui USA pikk nädalavahetus on...

Samas peab tõdema, et me taamal nägime küll ühte karu, kellest turistid pilti üritasid teha ja natukene liiga lähedale ronisid..

Antud päeva põhiatrakstiooniks oli Old Faithful geiser, mis purskab kindlate intervallide järel ja pakub ilusa vaatemängu.

Esimene Old Faithfuli "show" vaatamine ei läinud meil väga hästi, kuna istusime alla tuult ja saime märjaks. Pärast autos kosumist ning "tervislikku" kräkerite ja Oreo einet, olime valmis katseks kaks. Esmalt aga ronisime künka otsa, et kõrgemalt vanale truule geisrile pilk heita

Teine katse osutus edukaks:

Päris võimas vaatemäng, mis kestis pea 5 minutit!

Kuidagi suutsime geisri juures päris mitu tundi veeta,  nii et järgmisse kohta jõudsime pärastlõunal. Sihtpunktiks oli Yellowstone lake piirkond, kus asuvad kuumaveeallikad. Päris lahe vaade oli - ees pool kuumast auravad ja mulksuvad allikad ning taamal jääsupine järv.

Järgmisena tegime söögipausi järve selles osas, mis enam polnud jääs ja pakkus ilusaid vaateid mägedele. Arutasime ka mida järgmisena teha - ühe valikuna oleks edasi liikuda, teise variandina võiksime teha 68 km lisasõidu (edasi-tagasi sõit) ja vaadata Yellowstone kanjonit ka teiselt poolt.

Otsustasime lisasõidu kasuks... ja saime paljude ilusate vaadete osaliseks, kuid esmalt veel kuumaveeallikaid

Draakoni suu

ja piisoneid

Seekordne otsus õigustas end 100% ja õhtukuma andis kanjonile eriliselt kauni ilme. Lisaks saime ka palju parema nurga alt looduse kätetööd imetleda

Lisaks pakkus sõit ise väga palju ilusaid vaateid

Edasi liikusime Grand Teton pargi poole ning teele jäi veel (Mai 22!) täielikult jää- ja lumekatte all olev Lewise järv... väike pisiasi, et teine asub pea 2400 meetrit üle merepinna.

Lewise järv

Grand Tetonini jõudes avanesid lihtsalt võrratult ilusad vaated tänu õhtupäikesele

Taas leidsime tasuta ööbimiskoha pargist veidi väljas, kuid mis endiselt võimaldas näha õhtupäikeses kumavaid Tetoni mäetippe

Päeva alustasime varakult ja saime pildistada klaassiledalt veelt peegelduvaid mägesid

Hommikusöök

Pärast sööki tegime väikse jalutuskäigu

Nii punased olimegi reisi lõpuks - nüüd juba nahk aetud

Järgmisena otsisime infopunkti, kuna polnud Grand Tetoni kohta eeltööd teinud. Soovitati teha väike matk põdratiikidena, mis pidi olema 3,2 km edasi-tagasi. Meie olime aga veidi tormakad ja tegime 6km...vähemalt nägime põdra ära

Põdra tiigid õigustasid oma nime - nägime selle reisi kolmandat põtra

Pärast pikka päikese käes matkamist, olime mõlemad väsinud ja otsustasime veel paar turistipeatust teha ja siis edasi sõita. Vaatasime kobraste poolt ehitatud tamme mägede taustal

ja viimase peatuseni Grand Tetoni pargi mäestiku lõppu

Seejärel liikusime Jacksonisse, et edasine plaan paika panna. Leidsime tavapärase McDonaldsi tasuta wifi (ja kamba hiinlastega) ning vaatasime, et kodu on 11h kaugusel. Kell oli nii 14, nii et ei tundunud paha mõttena lihtsalt koju ära sõita ning viimane puhkusepäev päriselt ka puhata.

Nii et alustasime sõitu mööda Idaho kartulipõlde Calgary poole. Tegime paar peatust teel ja täiendasime toidu-joogivarusid Great Fallsis. Nii 22 ajal naeratasime piiriametnikule ja näitasime oma PR-kaart ning saime üle piiri paari minutiga. Nii kell 2 öösel saime lõpuks voodisse magama!