Kanada ja värk: 05-13.07 aastapäev

Mariil algas reedel, 08.07 viiepäevane puhkus, mida otsustas tähistada teemakohaste pontšikutega (vasakul smore ja paremal Stampede).

Kaua pontsikuid nautida ei saanud, kuna tuli teha ettevalmistusi teise pulma aastapäeva retkeks

Laupäev, 09.08 ootas meid Yoho rahvuspark, kus ööbisime Takakkaw Fallsi lähistel ning matkasime Iceline Trailil

Kuigi tegemist oli "autoga ligipääsetava" matkaplatsiga tuli oma varustus 300m telkimisplatsile kanda (tavaliselt 2-10 meetrit). Väiksem kott oli juba pakitud ees ootavaks matkaks.

Iceline traili algus kulges mööda korraliku kruusateed või metsarada, vaadetega mööda voolavale jõele

Rajal nägime kolme koske (nelja kui arvestada, et nägime ka telkimisplatsi taga asuvat koske, kuid teiste nurkade alt)

Esimene puhkepeatus teise kose lähedal, kus Marii kohtas ka oma töökaaslast, kellega paa sõna juttu sai ajada. Nemad liikusid järgmisse telkimisplatsi.

Twin falls

Kivine teekond Twin Fallsi ja põhirajale tagasi

Mäetipus pilvedes

Pärast poole maa läbimist jõudsime hütti, mille peaks broneerima märtsis-aprillis, kui oleks soovi ööbida..

Hüti kõrva asus ka pargitöötajate hurtsiks, mille verandal lõunatasime, kuna vihma hakkas sadama (rohkem kui ülejäänud aja, kui oli tulnud "mõnusat" seenevihma)...

Lõpuks olime mõlemad läbimärjad

Järjekordne mägijärv

Taamal paistab liustik..

Järjekordne liustik nii poole kilomeetri kaugusel

Takakkaw Falls veidi kaugemalt ja ülevalt poolt

Kõrvalepõige "imeilusa" järve juurde

Hea oli istuda pärast pärast 28 km läbimist (1085 m tõusu)

Takakkaw Falls - lähivaade

Meie telkimisplatsilt paistis kosk kätte. Terve öö vahelduva eduga sadas. Telk pidas hästi.

Hommikuks oli kohati näha ka sinist taevast ja päikest.

Pühapäev, 10.07
Sõit Icefield Parkwayl suunaga Jasperi poole ja peatused erinevate liustike ja järvede ääres. Ehk mängisime turisti ja peatusime pea iga sildi juures, mis lubas "vaatamisväärsust". Alustuseks peatusim Kicking Horse jõe ja ühe teise jõe kohtumises. Erinevat värvi vesi. Liustiku sula on "valge"

Taavil oli vaja erinevate kivide peal ronida.

Peatus Herbert'i järve ääres.

Vaated Crowfoot (varese jala) liustikule. Üks varvas on küll juba ära sulanud.

Vaated Bow järvele

Veel üks postkaardi pilt kanada loodusest. Peyto järv. Tõeline üllatus meie jaoks, kuna ei oodanud väga palju neist "vaatamisväärsuse" postidest. Nojah see oli ka ainuke, kuhu jõudmiseks tuli veidikene pingutada..

Pärast "vaatamisväärsusi" kasutasime Icefieldi keskuses oma elamuste passi ja lunastasime liustikulesõidu. Eelmine aasta käisime jala, aga seekord läksime nagu turistid.

Järgmiseks Glacieri taevakõnniga. Vahva turisti atraktsiooni. 280 meetri kõrgusel asuv klaasist sild.

Päevaga lõpetasime nii 20 paiku, nii et oli vaja kiirelt liigutada. Algselt pidime minema telkimisplatsile, kuhu jõudmiseks oli vaja 6 km kõndida. Kohale jõudes sadas vihma ja no kuidagi ei oleks tahtnud autost välja minna. Läksime ja vaatasime vähemalt kaarti, mis ütles, et 6 km asemel tuleks hoopis u 12 km kõndida - jäta veel naiste hooleks kaardi lugemine! Seda distantsi me kohe kindlasti ei oleks jõudnud enam minna...nii et sõitsime hoopis lähedalasuvasse telkimisplatsile, panime telgi püsti, sõime õhtusöögi ära ning kobisime vihmasabina taustal telki magama.

Esmaspäev, 11.08

Sunwapta Falls

Tuttavad vaated eelmisest aastast - Athabasca kosk

Grillitud võileib Pyramid'i järve ääres

Järgmiseks võtsime ette sõidu Maligne'i järve äärde, et paadituurile minna. Eelmine aasta oli see ala suletud metsatulekahju tõttu, mis möllas selleni viiva tee ääres. Trööstitu pilt aasta hiljem. Siinne vegetatiivneperiood on hästi lühike ja enamus puid on üle 300 aasta vanad. Taastumiseks läheb veidike aega.

Taevas kostitas meid jällegi vihmaga.

Maligne järve postkaardi pildi koht. Meie pildil kahjuks taust postkaardi mõõtu välja ei anna aga väga ilus oli sellegi poolest. Kes tahab reklaamkataloogist pilti vaatab siia

Peatus Maligne kanjonis

Õhtul külastasime veel Miette kuumavee allikaid, aga seal pilte ei teinud. Hea oli peale vihmast paari päeva vedeleda soojas vees. Ilm kahjuks paremaks ei läinud ja prognoos oli ka vihmane ning otsustasime oma väljasõidu paar päeva varem lõpetada ja sõitsime koju.

Kõjusõit möödus pimedas ja vihmas, millest häid emotsioone edastada ei ole. Koju jõudsime 2-3 ajal öösel.

Teisipäev, 12.07 ehk abielus oldud 2 aastat!

Selle puhul käisime söömas hiinatoitu kohas, millest legendi järgi sai alguse kohalik roog "Ginger beef" ehk ingveri veis. Teadupoolest on siin provintsis palju veiseid.

Enamasti siinsed hiinakad ei paku magustoitu. Saad õnneküpsise ja aitab küll. Siin aga pakuti karamelli õunu/banaane. Marii oli rahul.

Õhtusöögiks T-kondiga steak.

Kolmapäev, 13.07
Ilm päevaks tundus enam vähem ja otsustasime terve päeva veeta "Suurimal väliüritusel maailmas" ehk kohalik au ja uhkus "Calgary Stampede", mida külastab selle 10ne päeva vältel rohkem kui miljon inimest üle kogu maailma.

Päeva alustasime pannkookidega.

Iga päev toimub 2 suuremat üritust. Päeval härjasõit ja õhtul vagunite võiduajamine ja suur kontsert/etendus, mis lõppeb ilutulestikuga. Piletid on suhteliselt krõbeda hinnaga ja sedapuhku ostsime kohapealt seisupiletid mõlemale üritusele. Vaade, mis avanes oli selline.

Eemalt paistab õhtuse show mobiilne lava.

Alustuseks pillimängu.

Tuld.

ja muud hobusesõitu millele järgnesid erinevad Rodeo võistlused.

Pealelõunaks BBQ ribid.

Stampede alal toimub ka palju muud ja huvitavat, mida vaadata. Näiteks ~20 meetri kõrguselt üsna madalasse basseini hüppav akrobaat.

Ostsime ka mõned "Tivoli" piletid ja sõitsime üle platsi, et kogu seda melu ka kõrgemalt kaeda.

Taavi proovis kätt, et võita raha/auhindu. Kahjuks ronimisvarustuse (sussid) puudumine ja mõned nädalad eelnevat puhkust ei taganud piisavat vormi võiduks.