Sellel nädalal, kui Taavi koju jõudis, oli Marii õhtustes vahetustes: 16-24. Ehk kuigi olime nüüd vähemalt samal mandril, ei õnnestunud üksteist ikkagi ärkvel olles näha. Õnneks olid Marii õhtud vaiksed (ja sai isegi paar filmi ära vaadata - oma läpaka võlud) ning saime vähemalt FB suhelda ja plaane nädalavahetuseks teha.
Laupäeval, juuni 11 otsustasime ette võtta seni kõige pikema matka - kokku 21 km ja tõusu 877m. Tõusust enamus tuli võtta 2,5 kilomeetriga. Ehk siis päris korralik katsumus! Ilmaolud olid samuti heitlikud ning saime nii vihma, rahet kui ka lund. Eelmise nädala pea 30st soojakraadist oli alles vaid paar. Esimesed 10 km möödusid enamuse ajast mööda metsateid, taustaks kauguses asetsevad mäed. Saime ületada paar ojakohta ning veidi kivisemaid lõike.
 |
| Lisaks vihmale oli ka mõnus udu.. |
 |
| Olime täna esimesed matkalised, kes siit üle läksid (ja tõenäoliselt ainukesed) |
 |
| Veidi kivisem tee.. |
 |
| Tee peale jäi ka paar jõe ületamise kohta |
Pärast 10t kilomeetrit jõudsime ka selle raja nö vaatepunkti - Giant Steps, mis kujutasid endast suuri kivilahmakaid koos voolava veega. Seal sõime ka oma lõuna, kuid liikusime kiirelt metsavahele, kuna hakkas rahet sadama ning ka tuul oli päris külm. Vaatasime üle ka seal samas asuva
backcountry telkimisplatsi, millel oli väga ilus nimi - Paradise Valley.
Pärast seda algas siis matka "tõsine" osa - u 600 meetrine tõus orust. Ootus oli et vähemalt on olemas rada, mida mööda minna, kuid üllatus-üllatus kõik oli mattunud lume alla. Lisaks läks tee üle suurte ja väikeste kivide (mis, tuletan meelde, olid kaetud lumega) ning seetõttu sai Marii samm-sammult Taavi järel käia.. Tee läks väikeste küngastena ning iga kord lootsime, et nüüd läheb tee vähem kivisemaks, kuid seda õnne ei olnud.
 |
| Taavi üritab vaadata, kuhu edasi minna ereda lume taustal |
 |
| Üks hetk läks väga tuuliseks |
 |
| Ei näe edasi ega tagasi.. |
Viimase künka otsa jõudes, nägime, et viimane lõik on ikka üpris järsk ning kaetud paksu lumekihiga. Lisaks jäi jala alla mitmel korral ka kivikribu, mistõttu sai korralikult libiseda ja tasakaalu kontrollida. Poolel teel ülesse sai Mariil villand ning sai paar pisarat poetada samal ajal Taavit kirudes...ja vähem kui 10 minutit hiljem olimegi juba tipus! Kergendus oli suur, kuid külmast ja väsimusest ei jäänud kauaks seisma vaid tegime kiirelt paar pilti ning kalpsasime (sõna otseses mõttes) 7 km alla.
 |
| Hoolimata pilves ilmast, oli Moraine vesi ikka ilus sini-sinine |
Moraine äärde jõudes, pidime endale aga sõidu tagasi auto juurde, mis asus 7 km kaugusel, hääletama. Õnneks pidime ainult paar minutit ootama ning juba korjaski meid peale paar Austraaliast, kes olid kaheks nädalaks Kanadat avastama tulnud. Lisaks saime kohe alguses teada, et naispoole vend on hetkel Eestist külastamas - vat kus kokkusattumus!
Tagasi autos keerasime soojenduse põhja, sõime ära õhtusöögi ning sõit tagasi koju võiski alata! Kokku kulus meil 21 km läbimiseks umbes 6h ja 15 minutit - pole paha :)
Pühapäeval, 12. juuni (meie tähtpäev - koos oldud 11 aastat ja 11 kuud) hommikul ärgates andsid esimese asjana tunda põlved...vanaks oleme jäänud! Muud kohad väga valusad ei olnudki.
Hommikusöögiks pannkoogid ning lõunasöök kaasa pakkida ning asusime taas teele - seekord Banffi ratsutama. Nimelt ostis Taavi mitu kuud tagasi voucheri, mille saime nüüd õigel ajal ära kasutada. Kokku saime siis hobuste seljas istuda tunnikese ja liikumistempo oli vääga aeglane. Marii oli rivis viimane ning seetõttu sai lisaõpetussõnu kohalikult töötajalt, millest oli kõvasti kasu.
 |
| Minu hobune Billy |
 |
| Hobune lubas lahkelt endaga selfiet ka teha |
Algselt oli plaanis pärast ratsamatka väike jalamatk ka teha, kuid ilm oli oodatust jahedam ning tuulisem ja seetõttu otsustasime pärast Tim Hortonsi teed/kohvi Calgarysse tagasi minna. Nii jõudsime Taavile osta ammu vaja olnud uued tööpüksid ning ka Costcost järgmise nädala söögikraami kaasa haarata, enne kui ootas õhtusöök Nepali toitu pakkuvas restoranis Himalayan. Calgary toidukohad just seni hiilanud ei ole ning seetõttu olid ka ootused madalad. Samas osutus antud koht suurepäraseks - atmosfäär oli mõnus, teenindus kiire ning toidud super maitsvad! Võimalusel läheme kindlasti tagasi.
 |
| Tavalise saia asemel toodi krõbedat õhukest saialist ja kõrvale kaks maitsvat kastet |
 |
| "Sama head kui ise tehtud" |
 |
| Himaalaja lammas |
 |
| Särisev lambagrill (tuuakse lauda kuuma plaadi peal) |
Restoranis magustoitu ei pakutud, nii et Marii sai kodus veel Camemberti mustsõstramoosiga nautida - nämm!
No comments:
Post a Comment