Kanada ja värk: DAY 325-331 Gateau Mont-Saint Michel

DAY 325

Taavil see nädal prügiring. Hetkel veel ei oleks pidanud järg olema minu käes aga see töökaaslane kellega koos ronimas käib ja kelle kord oli. Pidi see nädal poole ajast oma vanal töökohal olema. Sedapuhku naeratas see õnn minule. Õnneks on teed puhtaks sulanud ja ülesanne saab täidetud suhteliselt suvises tempos.

Saabusid mõlemale kirjad immigratsioonist. Võis ju loota, et posiitvne vastus aga hoopis sooviti täiendavaid dokumente. Kas just täiendavaid aga pigem samasid ja uuesti. Marii pidi esitama tööandja täidetud vormi ja maksekinnituse ning Taavi oma bakalaureuse diplomi.. mis sest, et enne oli esitatud magister. Elame näeme, mis sellest saab. Kindlasti tuli selline asi üllatusena.

Pärast õhtusööki käisime poodides (kokku neljas), et soetada tulevase õhtusöögi tarvis vajalikku kraami. Kulus taaskord kaks tundi ja koju jõudes oli uneaeg.

DAY 326

Marii käis pärast tööpäeva raamatukogus raamatuid ära viimas. Enne sai aga Winnersist õhtusöögi tarbeks serveerimiseks uusi nõusid ostetud. Hämmastav kui odav siin ikka kõik on - portselanist kaks serveerimistaldrikut, tordialus ja kaks kaussi maksid ainult 40 dollarrit.

Taavi oli varajasest ärkamisest väsinud ning seekord saabus uni juba õhtul kell kaheksa.

DAY 327

Taavi varahommikune ärkamine oli isegi peaaegu meeldiv, kui unevajaduse sai täis magatud. Päevad on muutunud pisut pikemaks, sest meile on lisandunud uusi kliente ja selletõttu marsruut on pikenenud kolme päeva peale kokku umbes 100km võrra. Väidetavalt on ühes piirkonnas tegutsenud prügivedaja kadunud kui tina tuhka. Isegi telefoninumber on juba uuele omanikule edasi viidud.

Õhtul tegime ettevalmistusi järgmise päeva õhtusöögiks. Õnneks saab päris palju asju ette valmistada, mis muudab asja lihtsamaks ja vähem väsitavaks. Ette sai valmistatud liha, sellerijuure saiakatte ja koogi, milleks tuli teha creppe, mandlikreem ja ahjuõunad (selleks ajaks oli juba piltide tegemisest villand).

Õhtu lõpetuseks luges Marii raamatut kuni kella üheni, mis ei teinud järgmisel päeval kell 6 hommikul ärkamist väga lihtsaks.

DAY 328

Taavil algas jällegi nelja päevane nädalavahetus, kuna hetkel on töö üsna kokku kuivanud. Samas ei kurda.

Marii alustas päeva leiva kerkima panemisega kell 6 hommikul ja seejärel läks vabatahtlikuks. Seekord vahetus 6.45-11, mis tähendas huvitavamaid ja variatiivsemaid kõnesid. Pärast tuli jälle raamatukogus käia, kuid seekord ctrainiga, kuna ilm ei soosinud jala liikumist ja Taavi ootas kodus hommikusöögiga.

Pärast Marii koju jõudmist sai tehtud kiire kodu koristamine ja seejärel tegi Marii 1,5 tunnise uinaku, kuna viis unetundi pole tema joaks ilmselgelt piisav.

Pärast ärkamist algasid taas ettevalmistused õhtusöögiks - tuli valmis teha muskaatkõrvits ja laud kaunistada. Külalisteks tuli meile neli eestlast, kellega sai jutustatud kella üheni öösel.

DAY 329

Nelja puhkepäeva puhul otsustasime, et võiks minipuhkuse teha ja kaheks päevaks linnast välja sõita, Seetõttu võtsime ühendust kahe eestlasega, kes töötavad Castle Mountaini lähedal asuvad kuurordis. Polnud nendega küll kunagi varem kohtunud, kuid nii siin tuttavaks saadaksegi. Meie õnneks olid nad nõus meid enda juures majutama.

Enne külla minekut jalutasime aga esmakordselt ringi Canmores

ja seejärel ka Banffis, kus sõime õhtust Mehhiko cantinas

ja vaatasime talveparaadi koprasaba küpsetist süües

Eestlaste juurde jõudsime pimedas mööda lumist talveteed sõites. Pilves ilma tõttu ei paistnud ei kuu ega tähed ning oli harjumatult pime. Kohale jõudsime aga ilusasti ja saime end kaminatule paistel kiiktoolis soojendada. Külakostiks viisime eesti leiba, põdrakonservi, tšillisnäkki ja Linda šokolaadi - saime jälle "uhkustada" oma eesti toiduvarudega, mida vanemad igakuiselt saadavad.

DAY 330

Pühapäeva hommikut alustasime kaerahelbepudruga, mida meie Taaviga polnud siiatulekust saati söönud. Arutasime, mida võiksime teha ning võõrustajad pakkusid oma suuski, et saaksime suusaradu proovima minna. Esmalt tehti aga ring "kuurordis", kus on "väiksed" kämpingud ja kaks suuremat maja. Kämpingusse mahub magama kuus inimest, on kööginurk koos kõige vajaminevaga ning elutuba kamina ja lauamängudega.

Töötajate maja - meie ööbimiskoht

Ühe suure maja malenurk

Ilm oli super - säras päike ja neli miinuskraadi. Suusatada oli ülimõnus - jälg oli sügav ja vaated jumalikud. Lõpus tekkis soov endale ka suusad osta..

Pärast suusatamist viisime suusad tagasi, tänasime oma võõrustajaid ja suundusime Johnson Canyoni poole, kus olime suvel käinud. Lootsime, et kosed on täiesti ära külmunud, kuid hetkel veel polnud, nii et leppisime ainult alumise kosega ning otsustasime paari nädala pärast tagasi tulla.

DAY 331

Minipuhkusest tuli enda välja puhata ja sedapuhku ärkasime alles kell 10 hommikul.

Hommisöögiks uputatud munad röstitud seente ja salatiga.

Seejärel võtsime end kokku ja uuendasime natukene soiku jäänud blogi - aega investeeritud pea 3 tundi. Nii läheb, kui tuleb sõnumid, FB ja pildid üle vaadata, et meenutada, mida on tehtud. Peaks nüüd teine jälle järje peal olema.

Seejärel pesime pesu ja tegime õhtusöögi. Kuna Taavi suutis tuliselt kõrvetavate (sõna otseses mõttes) tšillidega end laupäeval ära kõrvetada ning söömine valmistab raskusi, siis seekord tegime lillkapsa püreesuppi.

Kõht täis ja pesu pestud, otsustas Marii laisale päevale lõpu teha ja jõulutulesid "jahtima" minna. Midagi väga põnevat ei leidnud, kuid vähemalt sai nõutud 10000 sammu tehtud.