Sunday, April 24, 2016

16-31.03 hoki, talvine kämpimine ja Julia Child vol. 5

Alustame siis uut postitust sellega, et meil sadas 15. märtsil rahet - Calgary jaoks ei midagi uut, kuid meis tekitas ikka elevust.


Reedel käis meil Andreas külas, kellega sai otsustatud, et järgmisel nädalavahetusel läheme telkima. 

Pühapäeval käisime lõuna ajal esireas hokit vaatamas:



Ning õhtu lõpetasime Liisi juures, kus tutvusime eesti tüdruku Ilonaga. Tema elukaaslane on kanadalane, kes käis Soomes virmalisi uurimas ja nüüd siis tulid kuni augustini siia.

Reedel, 25 märts ootas meid siis väljasõit Watertoni  rahvusparki. Hommikul käis kibekiire pakkimine, kuna Marii oli see nädal õhtustes vahetustes




Väljasõitu alustasime aga Head Smashed Buffalo Jump muuseumi külastamisega:












Seejärel sõitsime mormoonide linna Carlestoni. Algselt lootsime näha nii kaarikumuuseumit kui ka uhket mormoonide kirikut, kuid pidime leppima ainult viimasega. Vähemalt saime viimases videot vaadata ja veidi "usuliste" teemade üle arutada..


Lõppsihtpunktiks oli Watertoni ainuke talvine telkimisplats, mis meie üllatuseks oli rahvast täis. Ikkagi pikk nädalavahetus ja ilm oli ka märtsi lõpu kohta üllatavalt soe - nii 15 soojakraadi päeval. 





Alustasime telkide püsti panemise ja toiduvalmistamisega. Autoga telkimisele kohaselt olid meil kaasas kõik vajalikud ja vähem vajalikud asjad. Näiteks tegime süüa gaasigrilli peal - väga mugav ja kiire.



Õhtul käisime veel ümbritseva loodusega tutvumas ning istusime ümber lõkke ja kuulasime Andrease kitarrimängu.

Öösel langes temperatuur ikka alla nulli, kuid nii külm (Mariil) ei olnud, kui olime oodanud. Muidugi olid kaasas ka jala ja käte soojendajad, mis öö otsa sooja andsid.

Järgmist päeva alustasime "kerge" matkaga - ronisime karu küüru otsa (Bears Hump). Kilometraaž oli küll ainult 2,8 km (edasi tagasi), kuid selle eest oli tõusu 300m. Ülesse jõudes olime päris väsinud, kuid vaated olid pingutust väärt!







Seejärel sõitsime mööda mägiteed kuni talveväravani ning tagasiteel Watertoni tegime lühikese matka väidetavalt ilusa järveni. Ilmselgelt oli see järv endiselt kaetud valge lumekihiga..







Watertonis on ka väike kosk, mida samuti uudistamas käisime:






Seejärel võtsime ette veidi pikema matka, mis pidi samuti koseni viima. Enne parkimisplatsile jõudmist tervitasid meid taaskord (mäletate ehk kuumaveeallikate matka..) hirved.


Matk ise oli suhteliselt lihtne - väikeste tõusude ja langustega. Tagasiteel tegime panuseid, et mis kell tagasi jõuame ja Marii võitis, kuna pakkus kõige lühema aja ning hakkas seejärel tempomeistriks.









Päeva lõpuks olid meil kõik matkarajad, mis talvel lahti, läbi käidud ning otsustasime (Marii suureks rõõmuks) õhtul koju tagasi sõita. Enne tegime veel viimase grilli:



Pühapäeval magasime une ilusti täis ja seejärel käisime poodides. Seekord sai lisaks toidukraamile ka muud "tarviliku" koju toodud.

Parempoolne asi kannab nime "spiralizer" - nüüdseks poodi tagasi viidud, kuna ei leidnud siiski kasutust
Kevadised ahjutarvikud

Eelneval päeval ostetud ahjupotti kasutasime esmaspäeval, kui tegime järjekordset Julia Childi menüüd. Seekord külalisi ei kutsunud, mis andis ülejäänud nädala lõunate ajal Mariile tunda..

Eelroaks oli asparagus peekonis koos võikastmega (või koos vermuti ja sidrunimahlaga) - ülihea


Spiralizeriga tehtud suvikõrvitsaspagettid
Pearoaks veis selleri ja kaalikaga


Magustoiduks ujuvad saared (või nagu Taavi ütleb lumepallisupp)

No comments:

Post a Comment